Heidi Alasepp: vähiravimite hinnad on jäänud ravimitööstuse määrata

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas 17. jaanuaril avalikul istungil Riigikontrolli kontrolliaruannet „Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine“.

Erikomisjon palus sotsiaalministeeriumilt täpsemaid selgitusi, mida on tehtud selleks, et uued vähiravimid jõuaksid kiiremini tervishoiuteenuste nimekirja ning milliseid konkreetseid tegevusi selleks planeeritakse.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp tõdes äsja saadetud vastuses, et vähiravi võimaluste üle toimub elav debatt kogu Euroopas.

"Oleme olukorras, kus patentravimite hinnakujundus on läbipaistmatu ja jäetud ravimitööstuse määrata. Vähktõve ravil ei pruugi ravikindlustuse poolt kaetud ravivõimalused pakkuda lahendust, samal ajal aga püsib arstide või patsiendi inimlik soov kõike vähegi lootustandvat proovida," kirjutas Alasepp. "Selline mõjurite kombinatsioon lubab tööstusel põhjendamatult küsida järjest suuremaid tasusid oma väljatöötatud ravimite eest. Ka jõukamad Euroopa riigid ei soovi ega suuda enam uute ravimite eest küsitavaid tasusid katta. Seetõttu on kogu Euroopa tasandil alanud arutelud ravimite taskukohasuse ja kättesaadavuse teemadel. Eesmärk on ravimite väljatöötamise ja turustamise väljakujunenud süsteemi analüüs ja ümberkorraldamiseks ettepanekute tegemine."

Ta jätkas, et ühe valdkonna ravimite kättesaadavuse 100%-line ja võimalikult kiire tagamine ei ole realistlik eesmärk. Sellega loobume võimalustest esitada omapoolseid tingimusi ravimite hindade mõistlikkuse kohta, loobume teiste haigustega patsientide võrdsest kohtlemisest ja kohustusest tagada ravikindlustuse kestlikkus.

"On esmatähtis, et ravimite kompenseerimissüsteem oleks osapooltele arusaadav, otsused tehtud läbipaistvalt ja ravimite eest tasuks maksumaksja mõistlikku hinda, mis korreleeruks ravimist tuleneva tervisekasuga," lisas asekantsler. "Seejuures tuleb teha pakutavate ravimite seast kaalutletud valik.

Alasepp lisas, et haiglas kasutatavate ravimite kompenseerimistaotluste koostamine on arstkonnale liigne koormus. Veebruaris on esitatud riigikogule plaanitav seaduse muudatus, kuhu on lisatud võimalus ravimi müügiloa hoidjal alustada teenuse, mille sisuks on ravimi manustamine, lisamist või muutmist. Sellega peaks vähenema ka arstide koormus taotluste
kirjutamisel.

Samuti on haigekassa aasta alguses algatanud projekti, mille eesmärgiks on tervishoiuteenuste loetelu menetlemise viimine kesksesse infosüsteemi, muuta menetlusprotsess jooksvaks (hetkel aastane intervall) ja kaasajastada kõik menetlusega seotud vormid. Menetlusprotsessi jooksvaks muutmine tähendab taotluste vastuvõtmist aastaringselt ning loetelu suuremamahulisemat täiendamist mitu korda aastas. Nimetatud muudatused peaksid prognooside kohaselt rakenduma 2024. aasta algusest.

Lisaks plaanib haigekassa järgnevatel aastatel oluliselt laiendada ravimite keskset hankimist. Samuti on haigekassa juurutanud paindlikud finantseerimisskeemid, mis arvestavad nii ravimitootjate soove kui ka maandavad riigipoolseid riske juhul kui ravimitest saadav täpne pikaajaline kliiniline kasu on ebakindel. Näiteks rahastusskeem, mille korral võtab haigekassa ravimi eest tasumise üle ainult juhul kui konkreetne patsient on ravimist tõendatult kasu saanud.

"Läbimurde saavutamiseks ravimite kättesaadavuse kiirendamisel on vajalik üleeuroopaliselt muuta kogu ravimite valdkonda ja adresseerida murekohti, millele ka siin kirjas on viidatud," ütles Alasepp. "Vastavad arutelud õnneks käivad ja Eesti ametkonnad osalevad neis aktiivselt."