Heidi Alasepp: loome tulevasteks kriisideks ülitugeva võrgustiku

Heidi Alasepp rääkis, et möödunud nädalal toimunud kahepäevasel kriisi- ja sõjaaja tervishoiukorralduse seminaril arutati, kuidas parandada kriisideks valmisolekut tervishoiu valdkonnas.

Kes seminaril osalesid?

Korraldasime kriisi- ja sõjaaja tervishoiukorralduse seminari juba teist aastat. Kutsusime kokku umbes 70 tervishoiujuhti, osalesid haigla- ja kiirabijuhid, samuti perearstide, apteekide ja hulgifirmade esindajad.

Osalesid ka riigikontrolli inimesed, sest me vaatame väga julgelt otsa nendele meie süsteemis olevatele probleemidele, millele on riigikontroll viidanud. Arvan, et nendest tuleb ausalt rääkida, sest siis saame astuda ka vajalikke samme.

Mis oli seminari eesmärk?

Esiteks tahtsime saada ülevaate, mis toimub maailmas, et oleksime praegusest olukorrast teadlikud. Vaatasime ka seda, mis on toimunud Ukrainas, kuidas me siseriiklikult oleme kriisideks valmis, milline on meie koostöö Eesti kaitseväega ja mis on vahepeal riigi tasandil tehtud.

Sellel aastal oligi põhieesmärk näidata ja rääkida läbi, mida oleme aastaga loonud ja tugevdanud, et tunneksime ennast Eestis turvalisemalt. Varsti valmib tsiviilkriiside seaduse eelnõu, meie sektoris on aga valminud väga oluline katastroofimeditsiini plaan ja selle rakenduskava, millega seotud selle aasta plaane tutvustas terviseameti esindaja.

Tahtsime anda meile kõigile teadmist, kuidas parandada valmisolekut kriisideks. Mida selleks teha, kui oled näiteks asutuse juht – alates kriisiplaanist kuni inimeste koolitamiseni. Oli ka ettekanne sellest, millised koolitused ja õppused on Eestis tulemas.

Tänu sellele teadlikkusele saame olla nagu samas laines – teada, kuhu poole me liigume, koguda üksteiselt häid ideid ja luua ülitugev võrgustik ehk süsteem, mis töötab tavaolukorras ja ka siis, kui tekib kriis.

COVID-pandeemia ajal oleme seda koostööd juba teinud. Meil on oluline ka edaspidi teada, kuidas me tervishoiuga reageerime, kui tekib mingi kriis. Kogu võrgustik peab olema selleks valmis – varud, esmatasand, haiglad jne. Selleks tulebki raskel ajal saada kokku ja aru pidada. Seminaril osalejad olid sellega rahul, tagasiside oli ülipositiivne.

Ministeeriumis me aga jätkame tööd, et seda valmisolekut, turvalisust parandada ja et kõigil osapooltel tekiks oma rollides selgus.

Maaeluministeerium ei kooskõlastanud uut tsiviilkriiside ja riigikaitse seaduse eelnõu, kuidas vastab sotsiaalministeerium?

Milline tuleb meie vastus riigikantseleile, ei tea öelda, sest valdkondlikku infot alles kogutakse – eelnõu on nii meil kui ka meie partneritel kooskõlastamisel.

Aga tõepoolest, see on väga suur seadus, mis toob kõigile ülesandeid juurde. Meie valdkonnas on elutähtsa teenuse osutajad haiglad ja kiirabid, lisaks me laiendame seda võrku. Nagu ütlesin, me alles kogume enda valdkonnas partneritelt muudatusettepanekuid, aga tuleb möönda, et see on suur muutus ja tähendab meile kõigile selleks aastaks veel väga palju tööd.

Millest seminaril veel räägiti?

Professor Toivo Maimetsa esinemine tuletas meelde, et me ei saa unustada ära ka COVID-it – seda, et lisaks tsiviil- ja sõjalistele kriisidele peab olema valmis reageerima ka pandeemilistes kriisides. Seda ei saa laualt kuidagi maha visata.

Inimene saab paraku igas kriisis pihta. Elu raskem pool on praegu see, et üks kriis järgneb teisele. Väga tahaks, et oleksid natuke rahulikumad ajad … Peame sellest aga õppima, ja meie diskussioonidest tuli välja ka see, et praegu on hästi oluline igaühe kriisivalmidus. Sa pead ise valmistuma, ega ootama kogu aeg, et keegi kuskilt appi tuleb. Tuleb varuda endale toitu, vett, kütust ja muud.

Praegusel ajastul on tekkinud elule täiesti uued lähenemised – peame seda võtma juba normaalse osana.