Heidi Alasepp: ka sõjatingimustes tuleb aidata patsiente Elutähtsa teenuse osutajate ringi lisanduvad ilmselt ka perearstid, apteegid ja hulgifirmad

Alasepp rääkis, et praegu on elutähtsa teenuse osutajad kiirabid ja haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglad, kelle foonil on alates oktoobrist loodud kriisiplaani. Selle käigus kaardistatakse tervishoiusüsteemi võimekust, sealhulgas inimtööjõu ressurssi. “Suur planeerimine käib, aga ma arvan, et oleme kindlasti tugevamad, kui olime aasta tagasi,” märkis asekantsler.

Koostöös riigikantselei, kaitseministeeriumi ja kaitseväe meditsiiniteenistusega loodav katastroofimeditsiini plaan tuleb valitsusele esitada 14. detsembriks.

“Nagu me ise vajame meedikuid, vajab ka kaitsevägi sõjaajal meedikuid. Kui koroonapandeemia ajal sai tervishoid kaitseväest appi inimesi, siis sõjaajal on väga suur võimalus, et meie inimesed liiguvad kaitseväe poole. Oleme arutanud ka seda, et haiglast ei ole tolku, kui ei saa liikuda arved, kui IT on maas. Peame tagame haiglates ka logistilist tugevust. Haiglas ei ole ka midagi teha siis, kui ei tule juurde varustust, meditsiinivahendeid ja ravimeid,” rääkis Alasepp kriisiplaani teemadest.

HVA haiglad on pidanud tegema ka enda toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid. “Kuna kõrval on energiakriis, siis järjest tugevamalt räägime haiglate varugeneraatoritest ja nende valmisolekust. Kriisiks valmistumine haarab suurt võrku ja on protsess. mis on meil 14. detsembril hetkeolukorrana kaardistatud koos tegevusplaaniga, mida peame järgmistes etappides tegema.”

Asekantsler lisas, et vajadusel aktiveerub kiiresti terviseameti staap, mis on selleks 24/7 valmis, ning ka Põhja ja Lõuna meditsiinistaabid, mis haldavad ressursse üle Eesti.

Meditsiinitöötaja peab teenima patsiente

Alasepp nentis, et elutähtsa teenuse osutajate ringist on praegu väljas perearstid, apteegid ja hulgifirmad. “Nad on natuke samm taga ja me teame seda.”

Riigikantselei koostab aga kriisideks valmisoleku seaduse eelnõu, kus elutähtsa teenuse osutajate ring ilmselt laieneb. “See dokument on praegu asutusesiseseks kasutamiseks. Oleme selle loomisel kaasatud ja seame natuke samme ka selle järgi,” avaldas Alasepp ja ütles, et kui uue seaduse järgi saavad elutähtsa teenuse osutajateks ka perearstid, apteegid ja hulgifirmad, siis on olemas valmisolek neid ka selle ülesande täitmisel aidata.

“See tähendabki, et ka perearstidel aidatakse teha sellel ajal oma tööd. Toimepidevusplaani peab looma keskus, mitte üksikpraksise pidaja. Aga ka tema peab teadma, et kui juhtumisi juhtub Eestiga kõige hullem, tuleb ta tööle ja aitab patsiente. Ka sõjatingimustes jäävad alles patsiendid.”

Alasepp rääkis, et töötas eelmises ametis viis aastat Ukrainas ja on suhelnud oma endiste kolleegidega ka sõja ajal. “Terve selle aasta jooksul on näiteks antud patsientidele onkoloogilist abi edasi. Nad töötavad ekstreemsetes tingimustes, kuid nende tavatöö on jäänud alles.”

Sama kehtib asekantsleri sõnul ka Eesti kohta. “Meditsiinitöötaja on kindlasti riigi reserv, kes tegeleb ka kriisi ajal tööga, mida ta teeb täna, ehk ta peab tegelema patsientidega. Mis iganes kriisist me räägime, mõjutab see tegelikult inimest ja inimese tervist. Meie kutseoskus on selleks, et teenida edasi oma patsiente,” rõhutas Alasepp.

Kriisijuhtimisest varude hankimiseni

Möödunud reedel toimus sotsiaalministeeriumis kriisiseminar, mis oli sektoriülene, ja kus osalesid ka apteekrite ja perearstide esindajad, hambaarstid jt.

“Suund on meil olemas, aga väga palju tööd on vaja veel teha. Kui valmisolekut planeerida, tuleb sellesse kaasata palju osapooli, nagu seminaridega oleme sellel aastal juba püüdnud teha, ning korraldada koolitusi ja õppuseid. See peab tegelikult jõudma igaüheni meist – peame teadma oma rolli kriisis, kolme esimest sammu, kuhu poole liikuda. Selleks me plaane ka loome.”

Alasepp rõhutas ka adekvaatse kriisijuhtimissüsteemi vajalikkust. “Strateegiline tasand on meie juures ministeeriumis. Kriisikomisjon on meil aktiivne, jätkuvalt monitoorime riigi tasandil COVID-kriisi koos teadusnõukojaga, kus lisaks meie sektorile osalevad ka teised ministeeriumid ja riigikantselei.”

Sellel aastal on paranenud ka tegevusvarud. “Tervisesektoril on olnud väga hea koostöö Eesti Varude Keskusega. Praegu on seal hange elanikkonna ravimivaruks, kus on üle 100 artikli, mida varutakse veel lisaks.”

Alasepp kordas, et ministeeriumis üritatakse teha kõik, et saaksime hakkama siis, kui lähevad käiku kõige hullemad stsenaariumid. “Esimest korda elus teen plaani, katastroofiplaani, mille puhul loodan, et seda ei pea mitte kunagi ellu viima. Tõesti loodan, et neid sündmusi ei tule. Tahaks rahu.”