Hambaarstide liidu president: me ei saa patsiendikindlustuse ebamõistliku hinnaga nõustuda

Autor: Katrin Metstak, Eesti Hambaarstide Liidu president

Hambaarstid pole vastu võimalusele, et patsientide õigused on tagatud, kahjujuhtumi menetlemine muutub lihtsamaks ja on võimalus saada ka hüvitist. Küll aga ei saa me nõustuda olukorraga, kus nende õiguste tagamise eest küsitakse, meie hinnangul, ebamõistlikult kõrget hinda. Kui kindlustusmaksed on nii suured, nagu praeguste pakkumistega on indikeeritud, siis paratamatult tuleb teha otsuseid, kas jätta mõni raviseade uuendamata/ostmata, hoida kokku tööjõukuludelt või tõsta raviteenuse hindu. Oluline on siinkohal rõhutada, et lisaks kindlustusele on uuel aastal ees ootamas käibemaksutõus, ettevõtjate kasumimaks, tervishoiutöötajate palgatõus. Seega kulubaas suureneb mitme komponendi vaates.

Paraku see nii lihtne pole, et lisanduvad kulud saab liita raviteenuse hinnale ja patsient maksab kõik kinni. Hambaravi on juba praegu suurima omaosalusega tervishoiuteenus ning kui hinnad peaksid veelgi tõusma, siis piirab see madalama sissetulekuga inimeste võimalusi ravile pääsemiseks oluliselt. Kõige rohkem saavadki pihta suurematest keskustest kaugemal asuvad 1-2 arstiga väikepraksised, kellel üldjuhul on ka hinnatundlik patsientuur. Nad osutavad raviteenust Tervisekassa hindadega või isegi odavamalt ning tegutsevad ots-otsaga. Samuti ei ole võimalik Tervisekassa hindadele midagi juurde lisada.

Kui kõrged maksed on tulnud ka riigile üllatusena, siis oleks võinud korraks tõmmata pidurit, vaadata objektiivselt asjaoludele otsa ning leida lahendus, millega oleks tagatud nii patsientide ja tervishoiutöötajate õigused kui ka arvestatud tervishoiuteenuse osutajatega. Selleks pakkusime välja lahenduse, et seadus jõustuks osas, millega vabastatakse tervishoiutöötajad süülisest vastutusest ning hakatakse koguma ohujuhtumite statistikat, kuid edasi lükkuks kindlustuslepingute sõlmimise kohustus. See oleks võinud rakenduda siis, kui oleks kogunenud adekvaatne andmestik ja kindlustuspakkujad oleks oleks rohkem kui üks.

Oleme käinud paljudel kohtumistel riigi esindajatega, kuid alati jõudnud välja ühte kohta. Oleme esitanud kaebuse Konkurentsiametile ja kasutanud iga võimalust, et riigi esindajatele anda signaal, et niigi rahahädas tervishoiust täiendavate miljonite välja viimine pole lõppastmes kasulik mitte kellelegi. Väiksemad praksised, mitte ainult hambaravis vaid ka teistes valdkondades, on juba teatanud, et kui kindlustussummade olulist langust ei tule, siis ollakse sunnitud tegevuse lõpetama ja/või liituma mõne suure raviasutusega. Reeglina asuvad need suuremad kliinikud tõmbekeskustes ning kohalikul tasandil jääb teenuseid veelgi vähemaks.

Hambaarstid aga ka teised eratervishoiuasutused on veidi erilises positsioonis seetõttu, et riiklikku toetust kindlustusele põhimõtteliselt meil oodata pole. Praegu uurime võimalusi, kuidas raviasutustel oleks võimalik soodsamaid lepinguid sõlmida, mistõttu on uute pakkujate lisandumine väike lootuskiir, et ehk õnnestub meilgi soodsama hinnaga kindlustuslepinguid sõlmida.