Hambaarstid soovivad patsiendikindlustuse edasilükkamist: aastamaksed on üüratud!

Möödunud nädalal selgus, et patsiendikindlustust hakkab pakkuma kolme seltsi asemel vaid üks kindlustusselts. Eesti Hambaarstide Liit saatis seetõttu Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile pöördumise. Seltsi sõnul loodeti, et otsustajad võtavad kirja tõsiselt ning võtavad midagi ette, et riiklikult ei soodustataks ühe eraettevõtte monopoolse seisundi teket kindlustusturul.

"Kahjuks tuleb tõdeda, et rahva esindajate ja ametnike meelest on kõik normaalne ning tervishoiuteenuse kohustusliku vastutuskindlustuse seadus jõustub muutmata kujul," kirjutab liit Facebookis ning teeb lühikokkuvõtte toimuvast:

1. Hambaravidele saadetakse kindlustuspakkumisi, mille aastamakse on üüratu. 2025. aasta alguses ootab lisaks ees käibemaksutõus, mistõttu kallinevad sisse ostetavad materjalid ja teenused.
2. Valikut pole - ainuke kindlustusteenuse pakkuja nimetab hinna ja küsitud summaga on kohustus leping sõlmida.
3. Riigikogu ja Sotsiaalministeerium leiavad, et raviteenuse hinna ning patsiendi omaosaluse kasv hambaravi eest tasumisel pole piisav põhjus seaduse jõustumise edasi lükkamiseks.

Hambaarstide pöördumine:

Pöördume teie poole seoses tervishoiuteenuse kohustusliku vastutuskindlustusega ning palume enne edasiste sammude osas lõpliku otsuse tegemist võtta teil arvesse järgnevat.

Hambaravikliinikud on saanud kindlustuspakkumisi juba paar nädalat. Seni odavaim meile teadaolev pakkumine on olnud 2670 eurot aastas, mis tehti ühe arstiga väikekabinetile Lõuna-Eestis.

Tallinnas, samuti ühe hambaarstiga väikekliinikule, pakuti kindlustusmakseks 4000 eurot aastas. 64 hambaarstiga (sh erihambaarstid) raviasutuselt küsiti kindlustusmaksena 60 000 eurot aastas.

Võrdlusena võiks tuua siia näiteks Soome, kus kindlustus Hammaslääkkäriliito liikmele on ca 700 eurot aastas ning Hispaania, kus kindlustusmakse arsti kohta on 220 eurot aastas.

Kliinikutest saadud info kohaselt pole patsientidelt laekunud ja rahuldatud kaebuste kogukulu kogu asutuse tegevuse perioodil ligilähedanegi ühes aastas küsitavale kindlustussummale. Pakutav omavastutus vahemikus 1000-3000 eurot tähendab, et kui peaks kahjujuhtum ka tekkima, siis suure tõenäosusega jääb see alla omavastutuse piirmäära. Näiteks suurkliinikus, millele täna müüakse 60 000 eurose aastamaksuga kindlustustoodet, on siiani olnud patsientidele hüvitatud teenuste summa ca 3000 eurot aastas. Sama suur kui kindlustustoote omavastutus.

Kõrge kindlustusmakse kajastub raviteenuse hindades ehk hambaravi läheb patsientide jaoks veelgi kallimaks. Kui siia juurde panna veel planeeritav käibemaksutõus, mis nagunii raviteenuse hinda tõstab, siis saab see olema eriti traagiline ääremaal asuvate väikekabinettide jaoks, mille patsiendid juba täna ei suuda hambaravi eest tasuda. Kui vastuvõtu eest juba 10-20 eurot rohkem maksta tuleb, siis need inimesed enam ravile ei pääse.

Palume mitte tekitada olukorda, kus raviasutustelt on kohustuslikus korras võimalik küsida mis tahes summasid ilma, et puuduks valikuvõimalus.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku seaduse jõustumine veel edasi lükata ning TOKVS uuesti üle vaadata, mh ka kindlustussummade piirmäärad, mis ei peaks olema kõigile TTO-dele ühetaolised.