Haiglate Liit: tervishoid ei vaja kardinaalseid muutusi Urmas Sule kommenteerib haiglate võrgu arengukava (1)

“Meil on evolutsiooniline areng. Tervishoiumudeli suuremaks nõrkuseks on praegu rahastamise ebakindlus, sest töötavate inimeste hulk väheneb. Kriitiline ja kõige pitsitavam koht on seetõttu pikaajaline finantseerimine,” tõdes Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule ja lisas: “Ei saa salata – neid inimesi, kes tööd teevad ja makse maksavad, jääb järjest vähemaks. See on kindlasti poliitiline probleem, see ei ole tervishoiutöötajate lahendada.”

Sule märkis, et teenuste arengustrateegiad on aga olemas. “See, et meil on detailides eriarvamusi, on normaalne.” Samas on õhus küsimus, kuidas tagada inimestele kättesaadav arstiabi. “Sellega kindlasti tegeleme. Efektiivselt toimetamine on meie eesmärk, aga peame arvestama, et tervishoiutöötajatega kollektiivleppe sõlmimine on jätkuvalt probleem, millega peame samuti iga aasta tegelema. Me ei ole olukorras, kus tervishoiutöötajate defitsiit oleks kadunud.”

Kui tervishoiu finantseerimine kujunes möödunud nädala Haiglate Liidu Võrus toimunud konverentsil põhiteemaks, siis teiseks suureks aruteluobjektiks oligi arstide, õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide ettevalmistus. “Tervishoiutöötajate defitsiit ei hõlma ainult arste ja õdesid. Meil on ka paljude teiste spetsialistide – füsioterapeutide, bioanalüütikute, radioloogiatehnikute, defitsiit,” nentis Sule.

Konverentsil esinesid ka arstiteaduskonna üliõpilased, kes andsid ülevaate abiarstinduse olukorrast ja arengust. “See oli hästi põnev ja põhjalik. Arutasime pärast, kuidas edasi minna. On pisikesi probleeme, mida lahendada, aga iseenesest oli omaaegne otsus, et käivitada võimalikult varajane arstiteaduskonna üliõpilaste pikemaaegsem haiglas praktiseerimine, millest kasvas välja abiarstindus, absoluutselt õige.”

Sule sõnul hoiab kõigi erialade inimesi toonuses see, et tuleb juhendada õpilasi. Kõige olulisem kasu tõuseb aga tudengitele endile. “Tervishoid on praktiline teadus ja inimene, kes tahab saada arstiks, peab võimalikult vara nägema patsienti, Vastasel juhul on ta raamatuteadlane.”

Kuidas suhtuti haiglavõrgu arengukavasse?

“Esitada võib igasuguseid uljaid mõtteid,” kommenteeris Sule. “Seda, et meil tuleb vanemat elanikkonda juurde ja elanikkonna tihedus suureneb Tallinnas ja Tartus, on kõik varasemad strateegiad samuti arvestanud. Sellega tegelemine on absoluutselt õige ja vajalik.”

Haiglate liidu juht märkis aga, et tervishoiuvõrgustikul on rohkem kui ainult eakatele inimestele stabiilse teenuse tagamise roll. “Me oleme ka väga oluline riikliku turvalisuse osa. Nägime seda COVID-i kriisis ja näeme jätkuvalt Ukraina kriisis. Kaitseministeerium saab väga hästi aru, milline roll on tervishoiul ja haiglavõrgustikul. Sellega tuleb samamoodi paralleelselt arvestada. Kui need kaks asja kokku paneme, tähendab see seda, mis on ka meie konverentsi mõte – tervishoius on vaja juhtimisvõrgustikku. Loomulikult osaleb perearst tervishoiu juhtimise süsteemis, aga kui tahame juhtida teenuseid ja inimestevahelist koostööd, vajab see igal juhul meeskondi. Need meeskonnad, kes on suutelised tervishoiuvõrgustikku riigi tasandil juhtima, asuvad haiglates. Haiglavõrgu arengukava on kindlasti hea raamdokument, aga meil on palju tegevusi, mida peame paralleelselt tegema.”