Haiglate juhid toovad raviasutuste ühendamise osas välja nii poolt- kui vastuargumente "Radikaalne reform peab kindlasti läbima põhjaliku analüüsi."

Eesmärk on tervishoiuvaldkonnas raha paremini kasutada, muutes ravimite hankimise ja investeeringute planeerimise efektiivsemaks, ja vähendada tarbetut konkurentsi.

„Lastehaigla ja pediaatrilise abi osutamise vaatevinklist on arvamus kõikide Tallinnas asuvate haiglate ühinemise mõtte kohta kahetine,“ kommenteeris Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov. „Kindlasti on ühinemise mõttel omad plussid ja miinused. Positiivse küljena võib välja tuua soodsama ressursside kasutamise, näiteks piltdiagnostika, haruldaste laboriuuringute, keeruliste operatsioonide jaoks soetatava inventari kulutused. Kindlasti on Tallinna haiglate ühendamine tervitatav, kui toob kaasa ka günekoloogilise, sünnitusabi ning neonataalse abi ehitusliku ühendamise lastehaiglaga.“

Teiselt poolt on Rebrovi sõnul võimalik fookuse kadu pediaatriliste patsientide pealt ja pediaatria kui eriala pealt tervikuna. Ta selgitas, et kui täiskasvanud patsiente saab haiglate vahel ära jaotada profiilide järgi, siis pediaatriline kompetents on niigi juba koondatud ühte haiglasse.

„Suure konglomeraadi puhul tekib oht, et pediaatria jääb teisejärguliseks, kuna ei ole kõrgtehnoloogiline eriala,“ sõnas ta. „Tänasel päeval on pediaatriline tervishoiuteenus võrreldes mitme muu erialaga alarahastatud, kuna ei arvestata lapse- ja noorukiea iseärasustega ning pere kaasamise olulisusega. Suure haigla osana võib laste meditsiiniabi jääda vaeslapse rolli ilma piisava tähelepanu ja ressursita.“

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov tunnistas, et idee ühendada Tallinna kõik raviasutused ühe sihtasutuse katuse alla oli üllatuseks, sest seni oldi kindlalt orienteeritud Tallinna Haigla projekti raames kahe keskhaigla potentsiaalsele liitmisele. Selline lahendus tundus Popovi sõnul mõlemale haiglale loogiliseks tulevikuperspektiiviks.

„Põhja-Eesti tervishoiusüsteemi radikaalne reform peab enne realiseerimist kindlasti läbima väga põhjaliku analüüsi. Võtmeküsimus seisneb selles, millist probleemi plaanitakse lahendada,“ ütles Popov. „On üldteada, et mõlema keskhaigla juhtivad kriitilised probleemid on amortiseerunud hooned ja ruumikitsikus. Retooriline küsimus: kas haiglate ühendamine ilma uue haiglahoone ehitamiseta lahendab antud probleemi?“

Lisaks vajavad Popovi hinnangul analüüsi mitmed aspektid. Näiteks on Tallinnas asuva kolme haigla ravimahud nii suured, et ei mahu puht-füüsiliselt Regionaalhaigla meditsiinilinnakusse, mis tähendab, et kuni uue haiglahoone valmimiseni peab igal juhul osutama tervishoiuteenuseid olemasolevates haiglakorpustes. See tähendab, et teenuste dubleerimist ei õnnestu niipea vältida – igas haiglas peab funktsioneerima EMO, intensiivravi, operatsiooniplokk, labor, radioloogia ja vastav voodifond.

„Teatud riskid, millega peab arvestama, on tingitud personali ristkasutusest Tallinnas paiknevates raviasutustes: 10-20% töötajatest töötab osalise koormusega teise tööandja juures, mis tähendab, et raviasutuste ühendamise järel võib tekkida pädeva tervishoiupersonali defitsiit, kuna ei ole lubatud töötada suurema kui 1,0 koormusega ühe ja sama tööandja juures,“ tõi Popov veel välja. „Lisaks peab riik otsustama, kas Põhja-Eesti tervishoiusüsteemi monopoliseerimine tervisliku konkurentsi asemel on õige lahendus.“

Ta täpsustas, et praegu pingutavad kõik kolm haiglat parima kvaliteedi ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse nimel, arendades infrastruktuuri ja meditsiinitehnikat ning investeerides töötajatesse. Reformi käigus kutsutaks ellu Eesti suurim tervishoiuteenuste osutaja, mis võib Popovi sõnul teoreetiliselt hakata dikteerima Tervisekassale oma tingimusi, sest alternatiivi regioonis enam ei ole.

Ühendhaiglana on palju võita

„Kindlasti oli linna koalitsioonikõnelustel meie ootuseks, et tuleb otsustus linnale kuuluvad keskhaiglad ühendada ning ka otsustus seoses Tallinna Lastehaigla ja Regionaalhaigla ühendamise teemal,“ lausus Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. „Olen väga seda meelt, et ka nelja haigla baasil ühendhaigla moodustamise detailanalüüs tuleb kindlasti teha.“

Võttes arvesse, et Sotsiaalministeeriumil on koostamisel ka haiglavõrgu arengusuunad, siis ajastus selle ideega välja tulla on Peedu arvates igati õige.

„Regionaalhaigla juhina olen igati nõus nii aktiivselt selle idee analüüsimisse panustama kui ka vastavasisulise otsustuse korral selle teostamisse panustama,“ kinnitas ta. „Ühendhaiglana on palju võita. Loomulikult on ka suurorganisatsioonil riske, aga hea juhtimise ja läbimõeldud ning ajakohase struktuuriga on need võimalik mõistlikult maandada.“

Näiteks praegu on nelja haigla peale kokku kasutusel kolm erinevat e-haiguslugu (haigla peamine ravitegevuse infosüsteem) ning Peedu sõnul on ilmselgelt tegemist ebamõistliku raviraha kasutamisega.

„Ühendhaiglana on suuremad võimalused olla kaasatud veelgi enam patsientide ravis kasulikesse teadus- ja ravimiuuringutesse. Saame vähendada ravitöös dubleerimisi ja luua ühtseid raviteekondi patsientidele, rakendada ühtset ravikvaliteedi juhtimist,“ rääkis Peedu. „Investeeringud nii ravipindadesse, meditsiinitehnikasse kui ka infotehnoloogiasse on keskselt koordineeritud. Ühendhaigla annab veelgi juurde põhjendatust selleks, et Tallinnas ei tehtaks mitte ainult residentuuriõppe raames tsükleid, vaid ka arstide põhiõppe raames saaks õppetöõ praktiline osa enam siia liikuda.“

Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsiooni- ja turundusjuht Inge Suder kommenteeris, et ITK jaoks on oluline, et haiglakompleksi ehituse ja renoveerimise teemadega edasi liigutakse, sest enamus meie tänastest hoonetest on juba amortiseerunud ja vajavad lähitulevikus investeeringuid.

„Kas luua Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate baasil uus Tallinna haigla või liita kohe kõik Põhja-Eestis asuvad haiglad ühise juhtimise alla, on poliitiliste valikute ja Tallinna linna ning riigi vaheliste kokkulepete koht,“ lisas ta.

Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas kommenteeris, et praegune probleem tervishoius ei ole konkurents ega rahapuudus. Mõistlik konkurents on isegi edasiviiv jõud.

„Olulisem on praegu ikka esmatasandi mured – perearstide kadumine ning tervikuna patsiendile sobiliku ja mugava teenuse korraldus,“ ütles Adlas. „Siin oleks võimalikuks lahenduseks tervishoiupiirkonna loomine koos konkreetse juhi ja oma eelarvega. Selline piirkond korraldaks nii perearstide, haiglate, järelravi ja hooldusasutuste kui kiirabi tööd. Kas sellega võiks või saaks tegeleda pealinn – miks mitte.“