Haiglaravil patsientidel on COVID-19 puhul rohkem tüsistusi kui gripiga
Raske COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientidel on rohkem tüsistusi kui raske gripiga hospitaliseeritutel.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Võrreldi ligi 4000 COVID-19 tõttu hospitaliseeritud täiskasvanu andmeid ligi 5500 patsiendi andmetega, kes olid eelmistel aastatel gripi tõttu haiglaravi vajanud. Gripiga patsientidel oli rohkem kaasuvaid haigusi nagu südame-veresoonkonnahaigused või diabeet. Sellest hoolimata oli COVID-19 patsientide suremus üle viie korra kõrgem, nad vajasid kaks korda sagedamini intensiivravi ja veetsid haiglas umbes kolm korda kauem aega.
Uuringus jälgitud 17 erinevast tüsistusest peaaegu kõik esinesid sagedamini COVID-19 patsientidel. Tüsistused hõlmasid erinevaid organsüsteeme, näiteks kopsusid, verd, südant, veresooni, närvisüsteemi, neerusid ja maksa. COVID-19-ga patsientidel oli gripiga patsientidest 29 korda kõrgem risk ARDS tekkimiseks, üle kolme korra kõrgem risk ägeda hepatiidi või maksapuudulikkuse tekkeks ning üle kahe korra kõrgem tõenäosus, et haigus tüsistub neil müokardiidi, süvaveenitromboosi, KATE, intrakraniaalse hemorraagia, baktereemia või lamatistega.
Seevastu astma ja KOK-i ägenemised tekkisid rohkem gripiga haigetel. Gripi puhul oli ka kõrgem müokardiinfarkti, ebastabiilse stenokardia, ägeda südamepuudulikkuse ja hüpertensiivse kriisi tekkimise risk.
Cates J, et al. Risk for In-Hospital Complications Associated with COVID-19 and Influenza - Veterans Health Administration, United States, October 1, 2018-May 31, 2020. MMWR Morb Mortal Wkly Rep. 2020 Oct 23;69(42):1528-1534. doi: 10.15585/mmwr.mm6942e3.