Haiglad on oodatud kasutama valideeritud patsiendiohutuskultuuri küsimustikke

Artikli autorid on Tartu Ülikooli patsiendiohutuse nooremteadur Signe Asi ja Tartu Ülikooli sisehaiguste kaasprofessor Kaja Põlluste.

Ohutu raviprotsessi tagamise eelduseks on positiivne ja süüdistusevaba töökeskkond, kus seatakse esikohale patsiendi heaolu ja ohutus. Vigu ei käsitleta mitte kui isiklikke ebaõnnestumisi, vaid kui võimalust süsteemi järjepidevalt täiustada ja võimalikke kahjusid patsientidele ennetada (1).

Selleks käib tervishoiuasutustes üle maailma pidev igapäevane töö, et muuta raviteenuseid veelgi kvaliteetsemaks ja patsiendikesksemaks.

Positiivse patsiendiohutuskultuuriga asutustes julgevad patsiendid juhtida töötajate tähelepanu ebameeldivatele olukordadele, mis võivad nende tervist ohustada, saamata selle eest halvakspanu osaliseks. Töötajad räägivad vabalt kolleegide ja juhtidega oma töös esinevatest probleemidest, tunnistavad oma vigu ning juhivad kaastöötajate tähelepanu võimalikele patsienti ohustavatele olukordadele. Olenemata oma ametist teavitavad nad aset leidnud juhtumitest. Samuti aktsepteeritakse seisukohta, et tervishoid on kõrge riskiga valdkond ning eksimused on võimalikud, kuid kollegiaalsus ja toimiv koostöö juhtide ja töötajate vahel toetab ohu- ja kahjujuhtumistest õppimist(2).

Haigla ohutuskultuuri hindamiseks on välja töötatud erinevaid mõõdikuid. Neist kõige enam kasutatakse üle maailma ohutuskultuuri hindamise küsimustikku The Hospital Survey on Patient Safety Culture (HSOPSC 2.0), mille on koostanud USA tervishoiualaste teadusuuringute ja kvaliteedi amet (3).

Teine mõõdik, mida on paljudes erinevates kultuuriruumides valideeritud ja kohandatud patsiendiohutuskultuuri hindamiseks, on haiglatöötajate ohutusalaste hoiakute küsimustik The Safety Attitudes Questionnaire (SAQ), mis on välja töötatud Texase ülikooli patsiendiohutuse keskuses (4).

Selleks, et teada saada, kas organisatsioonis valitseb süüdistamisele või ohutusele keskenduv kultuur ning millised on töötajate hoiakud ja valmisolek patsiendi ohutuse tagamisel, tuli esmalt kohandada ja valideerida sobivad küsimustikud Eesti konteksti.

Eesti ja vene keelde kohandatud küsimustikud annavad nüüd võimaluse hinnata haiglatöötajate vaatenurgast erinevaid ohutuskultuuri aspekte: kuidas käib osakondadesisene ja -ülene; teabevahetus ning patsiendi üleandmine; kui palju ohu- ja kahjujuhtumeid raporteeritakse ning; kui suur on töökoormus; kas on olemas juhtide toetus patsiendiohutuse tagamiseks ning millised on töötajate ohutusalased hoiakud.

Kuidas küsimustikud Eesti oludele sobivaks kohandati?

Küsimustike kohandamine ja valideerimine on oluline selleks, et tagada nende võimalikult samaväärsed mõõtmise omadused originaalküsimustikega. Kui me tõlgime küsimused inglise keelest otse eesti või vene keelde, aga ei tee muid vajalikke muudatusi, ei saa me olla kindlad, et saame nende küsimustega kätte vajaliku info. Mõnikord on raske leida sobivaid sõnu teistesse keeltesse ja mõnikord ei sobi küsimused üldse teistesse kultuuridesse.

Mõlema küsimustiku kohandamine koosnes mitmest mahukast etapist: tõlkimine, kultuuriline adapteerimine ja valideerimine. Esimeses etapis küsiti autorilt luba, vaadati üle küsimustike esmane sobivus ning seejärel tõlgiti küsimustikud inglise keelest eesti ja vene keelde erialaekspertide ja tõlkebüroo kaasabil.

Teises etapis viidi läbi kultuuriline adapteerimine. Selleks moodustati moodustati sihtrühma kuuluvatest töötajatest ekspertide rühm, kes hindas iga küsimuse selgust ja asjakohasust. Seejärel viidi sihtrühma esindajatega läbi fookusgrupi intervjuud.

Protsessi kolmandas etapis viidi mõõdikute psühhomeetriliste omaduste hindamiseks läbi küsitlus kolmes Eesti haiglas. Andmeid koguti nii veebipõhiselt kui paberkandjal 2022. aasta aprillis, täiendav andmekogumine viidi läbi sama aasta novembris ja detsembris. Uuringus osales kokku 579 töötajat.

Hinnati konstruktivaliidsust ja sisemist järjepidevust. Uuringu metoodilise kvaliteedi hindamiseks kasutati kohandatud Cosmin kontrollnimekirja (5). Kogutud andmete statistilise analüüsi tulemused kinnitasid pärast paari väite sõnastuse parandamist nii patsiendiohutuskultuuri küsimustiku HSOPSC 2.0 kui ka ohutusalaste hoiakute küsimustiku SAQ valiidsust ning eesti ja venekeelse tõlke sobivust.

Küsitlusega selgunud kitsakohad annavad parema võimaluse välja selgitada parendusvaldkonnad ning edasised kordusuuringud võimaldavad hinnata tööprotsesside täiustamiseks tehtud muudatuste tulemuslikkust, kõik ikka selleks, et lõppkokkuvõttes tagada patsientide ja töötatajate ohutus ning turvalisus.

Julgustame kõiki haiglaid küsimustikke kasutusele võtma. Tutvu patsiendiohutuskultuuri küsimustikuga HSOPSC 2.0 ning ohutusalaste hoiakute küsimustiku SAQ.

Venekeelsed küsimustikud ja ülejäänud teave taustaandmete kogumise ja küsimustike kohta on leitavad siin.

Küsimustike valideerimise protsessi kohta saab lähemalt lugeda artiklist "Patient Safety Culture and Safety Attitudes in the Estonian Context: Simultaneous Bilingual Cultural Adaptation and Validation of Instruments".

Küsimustike valideerimine oli osa projektist „Patsiendiohutuse tippkeskuse arendamine Tartu Ülikoolis“ (PATSAFE), mida rahastas Euroopa Komisjon „Horisont 2020“ programmist (leping nr. 857359)

Allikad:

(1) Kohn LT, Corrigan JM, Donaldson MS. To err is human: building a safer health system.
Washington, DC: National Academy Press (1999). 312 p.

(2) Reis CT, Laguardia J, De Araújo Andreoli PB, Júnior CN, Martins M. Cross-cultural adaptation and validation of the Hospital Survey on Patient Safety Culture 2.0 – Brazilian version. BMC Health Serv Res (2023) 23(1):32. doi: 10.1186/s12913-022-08890-7

(3) Sorra J, Gray L, Streagle S, Famolaro T, Yount N, Behm J. AHRQ. Hospital survey on patient safety culture: User’s guide Rockville, MD: Agency for Healthcare Research and Quality (2016). Available from: https://www.ahrq.gov/sops/quality-patient-safety/patientsafetyculture/ho.... [Accessed July 1, 2024].

(4) Sexton JB, Helmreich RL, Neilands TB, Rowan K, Vella K, Boyden J, et al. The Safety Attitudes Questionnaire; Psychometric Properties, Benchmarking Data, and Emerging Research. BMC Health Serv Res (2006) 6(1):441 doi:10.1186/1472-6963-6-44

(5) Mokkink LB, deVet HCW, Prinsen CAC, Patrick DL, Alonso J, Bouter LM. Risk of Bias Checklist (2018). Available from: https://cosmin.nl/wp-content/uploads/COSMIN_risk-of-bias-checklist_dec-2... [Accessed July 1, 2024].