Haigestumine ägedatesse respiratoorsetesse viirushaigustesse on kasvanud
Terviseameti andmetel haigestus möödunud nädalal ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3184 inimest, 38,4% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus kasvas 39% võrra.
Grippi haigestumus kasvas 34% võrra eelmise nädalaga võrreldes. Grippi haigestunutest 44,6% olid kuni 15-aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 26 patsienti. Hooaja algusest on kokku gripi tõttu hospitaliseeritud 1247 inimest. Neist 68,4% on olnud üle 50-aastased, kuni 4-aastased lapsed moodustavad 16,2%. Viimastel nädalatel kasvas hospitaliseerimisvajadus 5-9-aastaste laste seas. Gripi tõttu hospitaliseeritute arv püsib stabiilsena eelmise nädalaga võrreldes, kuid põhitrend on aeglases languses. Viirus levib edasi lainetena, oluliste suurenemisteta või vähenemiseta. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 61 inimest vanuses 9-97.
Nädala jooksul kinnitati 1726 COVID-19 juhtu. Haigestumus on suurenenud peaaegu kõikides vanusrühmades. Eelmise nädalaga võrreldes langes hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv, kuid tõusis nendes tuvastatud haigete arv. Kokku registreeriti 63 uut nakatunud klienti, mis moodustas 3,65% kõigist selle nädala haigusjuhtudest.
Kolmapäeva hommikuse seisuga oli haiglas 139 COVID-19 patsienti, kellest 63 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Eelmise nädala jooksul suri seitse COVID-19 patsienti vanuses 65-88 ja neil kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, ilma oluliste tõusude või langusteta.