Haigekassa või Tervisekassa? (1)
Haigekassa muutumine Tervisekassaks ei ole lihtsalt nimevahetus, vaid põhimõtteline ja vajalik muudatus meie tervishoius, kirjutab Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Autor: Pille Banhard, Tervisekassa juhatuse liige
Kui me mõne aasta eest Tervisekassa nimega välja tulime, hakati üsna kiiresti rääkima, kuivõrd kasutu selline tegevus on. Viimasetel aastatel on aru saadud, et Tervisekassa ei ole lihtsalt nimevahetus, see on põhimõtteline ja vajalik muudatus meie tervishoius. Tervisekassaks muutumise teekond on olnud ja on jätkuvalt hea võimalus rääkida meie tervisesüsteemi suunamuutusest haiguste ennetuse ja tervise edenduse poole.
Me ei ole ainult haiguste ravimist rahastav asutus. Tervisekassa on suunanud üha enam raha haiguste ennetusse ja tervise edendusse, mille eelarve on aastatega jõudsalt kasvanud ja see jätkub ka edaspidi. Kasvava numbri taga on mitmed olulised tegevused: laiendatud vähi sõeluuringud, koolitervishoiu arendamine, laste ja nende emade terviseuuringud, krooniliste haiguste jälgimine, tasuta gripivaktsiin riskirühmadele, terviklik raviteekond, tervise e-lahendused jpm. Tervisekassas keskendume üha enam sellele, kuidas inimesed püsiksid kauem hea tervise juures, tunneksid end hästi ning vajaksid arstide abi vähem.
Miks see kõik vajalik on? Ühisest ravikindlustuse rahakotist tasustatav tervishoiusüsteem ägab pikemat aega elustiilihaiguste koorma all, millest väga paljud oleks ennetatavad. Juba praegu kulub Tervisekassa eelarvest 80% elustiiliga seotud haiguste raviks. 2026. aastal jõuab Tervisekassa senise rahastusmudeli tõttu seisu, kus maksudega seotud sissetulek jääb tervisekassa jaoks madalamaks kui kulu ehk inimeste vajadus tervishoiuteenuste kasutuseks. 2035. aastal on Arenguseire keskuse analüüsi põhjal tervishoiust puudu ligikaudu 900 miljonit eurot. See on päris murettekitav prognoos.
Meil on ühiskonnana kolm võimalust: kas muuta rahastussüsteemi, langetada osutatavate teenuste arvu või hoida senisest enam tervist.
Vastutus tervise eest ei lasu arstil ega Tervisekassal, vaid algab igaühest meist. Meil on vabadus tarbida, süüa, töötada, kuid vastutus teha seda kõike nii, et tervis oleks hea ka aastakümnete pärast. Selleks tuleks vähendada toitumisest, stressist, vähesest liikumisest, alkoholi tarbimisest ning suitsetamisest tingitud haiguseid, osaleda kindlasti ennetavatel sõeluuringutel ja käia tervisekontrollis.
Tervist hoides elame kauem tervena. Pealegi on haiguste ennetamine kordades meile kõigile odavam kui nende hilisem ja sageli pikaajaline ravi.