Gripiviiruse hooaeg on alanud
Möödunud nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 5123 inimest, kellest 40 protsenti moodustavad lapsed. Seda on poole võrra rohkem kui möödunud hooaja esimesel nädalal.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ühtegi gripiviiruse juhtu 2021/2022 hooajal laboratoorselt veel kinnitatud ei ole. Haigestumised olid seotud muude respiratoorseid viirusnakkuseid põhjustavate viirustega. Domineeriv viirus on rinoviirus. Rinoviirusele on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas, Tartumaal, Läänemaal, Narvas, Pärnumaal ja Viljandimaal.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa Liidus gripi aktiivsus hooajalisel tasemel, viimase kahe nädala jooksul on suurenenud A-gripiviiruste juhud. 19 riiki teavitasid alanud ootamatust gripi varajasest aktiivsusest. Viimase septembri nädalal on EL territooriumil registreeriti 46 gripijuhtu, mis viitab, et hooaeg on juba alanud.
Korraga on võimalik haigestuda nii grippi kui ka COVID19-sse. Mõlemad on tõsised haigused ning haiglasse sattumise risk on mõlemal haigusel suur, riskirühmadesse kuuluvad samad inimesed. Gripiviirust saab ennetada vaktsineerimisega. Praegu on hea aeg end gripi vastu vaktsineerida, sest gripiviirused veel Eestis ei ringle, mis tähendab, et organismil on aega viiruse vastase kaitse kohandamiseks. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.
Alates selle aasta oktoobrist saavad perearsti juures tasuta vaktsineerida 65+ inimesed ning jätkuvalt on tasuta vaktsineerimine ka hooldekodu elanikele. Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema eakad ja inimesed, kes puutuvad kokku vanemaealistega või kroonilisi haigusi põdevad inimesed.