Gripivaktsiin vähendab keskealistel täiskasvanutel antibiootikumide vajadust
Gripi vastu vaktsineerimine vähendas gripitaoliste haiguste esinemist 40-64-aastaste ilma kaasuvate haigusteta inimeste hulgas ning vähendas märkmisväärselt ka antibakteriaalse ravi vajadust selles eagrupis.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Esmatasandil läbi viidud juhtkontrolluuringus hinnati nelja gripihooaja vältel tervete üle 40-aastaste Austraalia täiskasvanute hulgas gripi vastu vaktsineerimise mõju gripilaadsete haiguste esinemissagedusele ning samade haiguste puhul antibiootikumide kasutamisele.
Gripilaadsete haigestumiste arv vaktsineeritutel jäi vahemikku 558-st (2018. aastal) 2901-ni (2017. aastal) ja mittevaktsineeritutel 86 618-st (2015. aastal) kuni 136 763-ni (2017. aastal).
Nelja gripihooaja vältel vähendas vaktsineerimine gripitaoliste haiguste esinemissagedust 24% võrra, vaktsineeritud käisid gripilaadsete haiguste tõttu ka vähem perearstikeskuses vastuvõtul ning neile kirjutati välja 22% vähem antibiootikumiretsepte võrreldes vaktsineerimata inimestega.
Uuringu puuduseks on võimetus hinnata kõiki vaktsineerimisi, näiteks neid, mis olid tehtud apteekides või teistes perearstikeskustes, mille andmed ei kajastu Austraalia riiklikus andmebaasis. Samuti ei olnud uuringus andmeid selle kohta, kas gripitesti tulemused mõjutasid antibiootikumide väljakirjutamist.
He WQ, et al. Effectiveness of influenza vaccination in reducing influenza-like illness and related antibiotic prescriptions in adults from a primary care-based case-control study. J Infect. 2022 Oct 23;S0163-4453(22)00626-0. doi: 10.1016/j.jinf.2022.10.028.