Gripi vastu vaktsineerimine vähendab südamepuudulikkusega haigete hospitaliseerimisi

IVVE uuring oli esimene, kus vaadeldi gripivastase vaktsineerimise mõju südamepuudulikkusega haigete kardiovaskulaarsele suremusele Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas kolme gripihooaja vältel. 80% kardiovaskulaarsest suremusest maailmas leiab aset just keskmise ja väikese sissetulekuga maades, kus gripi vastu vaktsineerimine on kasin.

Uuringusse haarati 5129 südamepuudulikkusega patsienti kümnest riigist, kus puuduvad suured gripi vastu vaktsineerimise programmid. Uuritavad ei olnud eelneva kolme aasta jooksul end gripi vastu vaktsineerinud. Osalejad randomiseeriti kolme uuringuaasta vältel saama kas gripivaktsiini või platseebot.

Jälgimisperioodi vältel tekkis esmane liittulemusnäitaja (kardiovaskulaarne surm, mittefataalne müokardiinfarkt või mittefataalne insult) ja kaas-esmane liittulemusnäitaja (kardiovaskulaarne surm, mittefataalne müokardiinfarkt, mittefataalne insult või südamepuudulikkuse tõttu hospitaliseerimine) vastavalt 691 ja 1470 osalejal, kusjuures aastaringselt ei olnud erinevust gripi vastu vaktsineeritud ja vaktsineerimata uuritavate vahel. Siiski oli gripi vastu vaktsineeritute hulgas 42% väiksem kopsupõletikku haigestumine ja 15% väiksem hospitaliseerimiste arv.

Kui analüüsid piirdusid ainult gripihooaja tipu perioodiga, oli gripi vastu vaktsineeritutel selgelt väiksem esmase liittulemusnäitaja esinemissagedus (8% vs. 9%), samuti kogusuremus (8% vs. 11%) ja suremus (7% vs. 9%).

Seega ei tööta gripivaktsiin väljaspool gripihooaega, kuid vähendab selgelt kopsupõletikke ja hospitaliseerimisi aastaringselt ning kardiovaskulaarseid sündmusi gripihooajal.

Allikas: Influenza Vaccine to Prevent Adverse Vascular Events – IVVE. Presented by Dr. Mark Loeb at the American College of Cardiology Annual Scientific Session (ACC 2022), Washington, DC, April 3, 2022.