Glükoosiseire kasutamine mittediabeetikul ja spordis

Artikkel, mille autoriks on Spordimeditsiini SA spordiarst Pii Metsavas, ilmus ajakirja Pereõde 2024. aasta novembrinumbris. Pereõe ja teiste ajakirjade tellimusi saab vormistada SIIN.

Samas otsib üha enam terviseteadlikke inimesi, sealhulgas sportlased, lahendusi, kuidas täpsemalt jälgida ja toetada enda tervislikku seisundit. Seepärast on igapäevane glükoosiseire muutumas tavapäraseks nähtuseks ka mittediabeedikute ja sportlaste seas.

Tavapopulatsiooni tasandil räägime glükoosiseirega seoses palju ka ainevahetusliku tervise parandamise vajalikkusest – suurest kehakaalust, vähesest liikumisaktiivsusest ja elustiilivalikutest tingitud terviseprobleemid on kahjuks väga levinud. Vähest sisendit ja vähest vaeva nõudev hea ja mugav tehnoloogiline lahendus toitumise hindamiseks tundub seepärast igati atraktiivne.

Püsiva glükoosiseire seadmete areng on loonud võimalused laiemaks kasutamiseks. Paranenud on kasutajasõbralikkus, mugavus ja hind, selle tulemusena on muutunud ka seadmete turundamine, see on muutunud üksnes meditsiiniseadmest tervisliku eluviisi lahenduseks.

„Ainevahetusliku treeningu töövahend“ mõjub atraktiivse ja kasutama kutsuva sõnumina. Andmete tõlgendamise rakendused pakuvad ka soovitusi toitumise, liikumisaktiivsuse ja elustiilivalikute kohta. Glükoosisensorite kasutamist müüakse kui individualiseeritud toitumisnõustamise võimalust, millega saab hinnata veresuhkrutaseme kõikumist erinevate toitude tarbimisel.

Põhjused, miks mittediabeedikutest inimesed kasutavad püsivat glükoosiseiret.

• Diabeedi ennetamiseks – selleks et mõista ja õigel ajal märgata veresuhkrutaseme kõikumisi.
• Selleks et teha paremaid elustiilivalikuid ja saada motivatsiooni oma tervisekäitumise muutmiseks.
• Selleks et panna paika individuaalne süsivesikute tarbimine spordis.

Seirega saadud andmed võimaldavad järgmist.

• Hinnata, kuidas muutub veresuhkrutase vastavalt eri toitude tarbimisele, unele, stressile ja füüsilisele aktiivsusele.
• Muuta enda toitumisharjumusi, vältida veresuhkrutaseme suuri kõikumisi. Teadlikum toitumine võib aidata vähendada ülemäärast kehakaalu ja aidata saavutada paremat üldist energiataset.
• Näha, kuidas füüsiline aktiivsus muudab veresuhkrutaset ja parandab insuliinitundlikkust. Parem teadlikkus tänu kiirele ja vahetule tagasisidele veresuhkrutaseme kohta võib aidata suurendada füüsilist aktiivsust.
• Näha seost vähese / kehva kvaliteediga une, kõrge stressitaseme ja suurenenud veresuhkrunäitude vahel.
• Jälgida paastuveresuhkru väärtusi kui ainevahetusliku tervise üht alustala. On kirjandust, mille hinnangul võib püsiv glükoosiseire olla pre­diabeedi hindamisel parem marker kui traditsioonilised analüüsid.

Praegu oleme saanud püsiva veresuhkruseire kohta suurema osa infost dia­beedipatsientidega tehtud uuringutest. Oluliselt vähem on meil infot tervete inimeste ja nende veresuhkrureaktsioonide kohta. Veel vähem on infot sportlaste kui väga spetsiifilise populatsiooni kohta. Paljude jaoks võib veresuhkrutaseme muutuste mõistmine ja jälgimine olla hea täiendavat motivatsiooni pakkuv töövahend, et teha paremaid valikuid elustiilis, kuna „näha“ on kohene tulemus/muutus.

Kirjanduse alusel on mittediabeetikutel leitud püsiva veresuhkruseirega vere­suhkru suur variaabelsus (kõikumiste ulatus veresuhkruväärtustes aja jooksul ehk kui palju tõuseb ja langeb veresuhkrutase ööpäeva jooksul). Suure variaabelsusega indiviididel leiti kuni 15%-l seireajast suuri, predia­beedi väärtustele liginevaid väärtusi, see võiks viidata veresuhkru düsregulatsiooni suuremale esinemisele, kui me seni oleme arvanud. Paastuveresuhkru ja glükohemoglobiini väärtused ei pruugi tingimata anda meile infot selle kohta, kas indiviidil on normaalsed reaktsioonid veresuhkrutaseme ööpäevastele kõikumistele.

Veresuhkrutaseme tõusude sisu mittediabeetikul, kelle keha toodab insuliini ning kellel pole insuliiniresistentsust, on praegu veel täpselt teadmata. Kui diabeetikul annab glükoosi variaabelsus infot ravi efektiivsuse, toitumise ja füüsilise aktiivsuse kohta, siis mittediabeetikul jäävad veresuhkruväärtused valdavalt normi piiresse, kõikudes ööpäeva jooksul minimaalselt tänu keha regulatoorsetele mehhanismidele.

Millistes piirides kõikumised mittediabeetikul on normaalsed ja millised mitte, on tänapäeval täpselt teadmata. Meil puuduvad ka andmed pikaajalise püsiva glükoosiseire kohta tervetel inimestel koos individuaalsete söögijärgsete veresuhkrutasemete tõusude ja langustega ajas. Mõned inimesed võivad kirjeldada head efekti ka lühiajalisest glükoosisensori kasutamisest, kuna see aitab teha neil justkui tervislikumaid toiduvalikuid, kuid pikaajaline tervisekasu tuleb vaid siis, kui tehakse pikaajaliselt kestvaid muutuseid toitumises ja elustiilis.

Mittediabeetikud võivad valesti tõlgendada ning üle tähtsustada suuri ja väikseid veresuhkruväärtuseid (eriti veresuhkru kõikumisi kirjeldavate visuaalsete graafikute alusel). See omakorda võib viia halvemate elustiilivalikuteni, häirunud söömiskäitumise ja söömishäireteni või ka mõne toiduaine täieliku vältimiseni.

Paralleelselt glükoosiseire kasutamisega tuleks teadlikult soosida head ja tervislikku suhet toiduga. Terviseärevus on levinum, kui me arvame. Nii nagu on teada, et une ja selle kvaliteedi hindamine nutiseadmetest saadavate andmetega võib põhjustada unehäireid ja ülemäärast keskendumist numbrilistele väärtustele, on sama võimalik ka püsiva glükoosiseire korral.

Kõik uus, mille suhtes meditsiinipersonal on pigem konservatiivsem piisava teaduskirjanduse puudumise tõttu, annab võimaluse teaduslikult tõendamata info levikuks inimeste enda vahel. Sotsiaalmeedias levib väga palju allikaid, mis kajastavad veresuhkrutaseme jälgimist ja tulemuste alusel tervisesoovituste andmist. Seda enam on oluline, et inimene, kes pöördub enda andmete tõlgendamiseks meditsiinipersonali poole, saaks adekvaatset nõustamist.

Püsiv glükoosiseire spordis

Sportlane teab, et heaks sportlikuks soorituseks on oluline piisav energiakättesaadavus, ning seejuures tundub loogiline ka hea ja stabiilse veresuhkrutaseme hoidmine.

Püsiva veresuhkruseire vajadust on sportlasele ka hea turundada. Enamik sportijatest on kogenud energiapuudusest tingitud halba enesetunnet või vähenenud sooritusvõimet. Näiteks maratonijooksu teises pooles „haamri“ saamist, kus väsimuse ja suure energiakulu foonil sooritusvõime väheneb. Kuna seda ei taha ükski sportlane kogeda, tundub väga ahvatlev lahendus jälgida püsivalt veresuhkrutaset, et ei peaks kunagi kogema kehva võistlustulemust madala energiataseme tõttu.

Püsivat glükoosiseiret spordis kasutatakse sportlase energeetilise tasakaalu hindamiseks – ja erinevalt tavapopulatsioonist pööratakse tähelepanu eelkõige väikestele veresuhkruväärtustele. On andmeid, et püsiv glükoosiseire võib olla täiendav töövahend energiadefitsiidi ja ka ülekoormussündroomi diagnoosimisel sportlastel.

Toitumispäevikud ja üldine toitumise hindamine on väga ressursimahukas ning nõuab suurt panust nii sportlaselt kui ka toitumisnõustajalt. Püsiv veresuhkrutaseme seire koos toitumispäeviku ja treeningkoormuste hindamisega võib anda olulist täiendavat infot. Spordikeskkonnas kasutatakse seiret ka erinevate toitumisstrateegiate muutuste hindamiseks, näiteks energiadefitsiidiga sportlasel süsivesikute tarbimise suurendamise korral. Praeguste andmete alusel teame, et sportlastel on veresuhkru variaabelsus sarnane mittesportlastega.

Sportlane peab mõistma, et veresuhkru kõrged tasemed on osa keha energiaga varustamise süsteemist, eriti füüsilise koormuse ajal nii treeningutel kui ka võistlustel. Veresuhkrutaseme tõusud ei ole oma olemuselt halvad, vaid on osa keha kohanemismehhanismidest, eriti neil, kes treenivad regulaarselt ja kel on hea insuliinitundlikkus.

Mõned soovitused, kuidas selgitada glükoosiseire tulemusi sportlikult aktiivsele inimesele.

• Füüsilise aktiivsuse jaoks on kehale vajalik kiire energia, selle peamine allikas on süsivesikud, mille kasutamisel on lühiajaline veresuhkrutaseme tõus keha reaktsioon, selleks et tagada kiiresti kasutatavat energiat intensiivseks pingutuseks. See tõus on normaalne ja kasulik füsioloogiline vastus, et sportlane saaks pingutada.
• Pärast koormust aitab insuliin talletada suhkru verest lihastesse glükogeenivarudena, mida saab kasutada nii taastumisel kui ka edaspidi energiaallikana. Sportlastel, eriti neil, kellel pole ainevahetushaigusi, on hea insuliinitundlikkus, seepärast tuleb nende keha efektiivselt toime veresuhkrutasemete kõikumistega.
• Terve inimese keha on loodud reguleerima veresuhkrutaseme kõikumisi efektiivselt. Veresuhkrutaseme kõikumised on ajutised ega ole tervele inimesele ohtlikud, kuna insuliin reageerib vastavalt vajadusele.
• Pärast füüsilist koormust on lihased insuliini suhtes eriti tundlikud ja võtavad glükoosi kergemini vastu, muutes treeningujärgse perioodi heaks ajaks energiavarustamisel süsivesikutega. Pärast süsivesikurohke toidu söömist tekkiv veresuhkrutaseme tõus on normaalne reaktsioon keha taastumisel ja energiavarude taastamisel.
• Sportlasel, kes jälgib veresuhkrutaset püsivalt, on olulisem mõista väärtuste suunda, mitte karta üksikuid suuremahulisi kõikumisi.

Mida võib oodata tulevikus?

Eelkõige on meil vaja asjakohast ja head teaduskirjandust. Vähemalt praegu tundub üsna tõenäoline, et glükoosiseire võiks olla üks paljudest töövahenditest ennetavas meditsiinis ja tervise edendamise strateegiates. Võimalik, et ühel hetkel analüüsib ka tehisintellekt veresuhkruandmeid koos teiste ainevahetuslike biomarkeritega (kolesteroolid, vererõhk jt näidud).

Personaalmeditsiini areng võib jõuliselt edendada seda, kuidas me tegelikus elus glükoosiseiret rakendame ja tulemusi hindame. Muutuda võib meie strateegia ainevahetuslike haiguste ennetamises, kui teame, millal on õige aeg sekkuda. Selle tulemusena võiks olla võimalik õigel ajal ja jõuliselt sekkuda, et mitte ainult ennetada prediabeedi faasis diabeeti, vaid juba teadlikult reageerida siis, kui on suund prediabeedi poole. Kas jõuame ka selleni, kus veresuhkruseire alusel suudab tehisintellekt luua personaliseeritud toitumisstrateegiaid, näitab tulevik.

Olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi tuleb vaadata kui töövahendeid, mitte kui diagnostilist lõplikku tõde. Kasutades seda võimalust õigesti ja ratsionaalselt, võib saadav lisainfo olla väärtuslik.

Reaalsus on see, et üha enam patsiente, kes pole klassikalised glükoosisensori kasutajad ehk diagnoosiga diabeetikud, jõuab meie vastuvõttudele koos oma veresuhkruandmetega. Need andmed võivad vajada meie tõlgendamist ja nõustamis või on inimene juba teinud ise / kellegi abiga (kes ei pruugi olla andnud pädevat nõu) teatud järeldusi/muutusi oma elustiilivalikutes. Kasutades individuaalselt saadud andmeid, on võimalik täpsem nõustamine elustiilivalikutes, kuna kõigile rakendatavad üldsõnalised soovitused toimivad harva.

Peamine kaasavõetav sõnum teaduskirjandusest on praegu veel see, et veresuhkru variaabelsus (ehk kõikumised/piigid veresuhkrutasemes) mitte­diabeetikul on normaalne füsioloogiline reaktsioon söömisele, füüsilisele aktiivsusele ja stressile ning olemuselt kahjutu. Mittediabeetikule, kellel on normaalne insuliinitundlikkus ja kelle keha on võimeline edukalt saama hakkama nende kõikumistega insuliinitaseme regulatsiooni kaudu, tuleks kinnitada, et veresuhkrutasemed naasevad tavapärastesse väärtustesse ehk tagasi tervislikku vahemikku pärast neid kõikumisi/piike.

Kasutatud kirjandus

1. Klonoff DC, Nguyen KT, Xu NY, et al. Use of Continuous Glucose Monitors by People Without Diabetes: An Idea Whose Time Has Come? J Diabetes Sci Technol 2023 Nov; 17 (6): 1686–1697.
2. Merino J, Linenberg I, Bermingham KM, et al. Validity of continuous glucose monitoring for categorizing glycemic responses to diet: implications for use in personalized nutrition. Am J Clin Nutr 2022 Jun 7; 115 (6): 1569–1576.
3. Jarvis PRE, Cardin JL, Nisevich-Bede PM, McCarter JP, et al. Continuous glucose monitoring in a healthy population: understanding the post-prandial glycemic response in individuals without diabetes mellitus. Metabolism. 2023 Sep: 146: 155640.
4. Berry SB, Bermingham K, Valdes A, et al. Optimised Glucose „Time in Range“ Using Continuous Glucose Monitors in 4,805 Non-Diabetic Individuals Is Associated With Favourable Diet and Health: The ZOE PREDICT Studies. Current Developments in Nutrition 2022; 6 (1): 1108.
5. Hall H, Perelman D, Breschi A, et al. Glucotypes reveal new patterns of glucose dysregulation. PLOS Biology 2018 Jul 24; 16 (7): e2005143.
6. Flockhart M, Larsen FJ. Continuous Glucose Monitoring in Endurance Athletes: Interpretation and Relevance of Measurements for Improving Performance and Health. Sports Med. 2024 Feb; 54 (2): 247–255.
7. Shah VN, DuBose SN, Li Z, et al. Continuous Glucose Monitoring Profiles in Healthy Nondiabetic Participants: A Multicenter Prospective Study. J Clin Endocrinol Metab. 2019 Oct 1; 104 (10): 4356–4364.
8. Ehrhardt N, Zaghal EA. Continuous Glucose Monitoring As a Behavior Modification Tool. Clin Diabetes 2020 Apr; 38 (2): 126–131.
9. Holzer R, Bloch W, Brinkmann C. Continuous Glucose Monitoring in Healthy Adults-Possible Applications in Health Care, Wellness, and Sports. Sensors (Basel). 2022 Mar 5; 22 (5): 2030.