Geneetik: avastust lahutab tervishoiuteenusest pikk teekond
Euroopa Komisjon ja Eesti riik panustavad kokku 30 miljonit eurot, et Tartu Ülikooli geeniteadlased saaks luua personaalmeditsiini arenduskeskuse. Ülikooli geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht Sander Pajusalu nentis aga, et on veel vara öelda, millal muutub isiklikel geeniandmetel põhinev raviplaan elu tavapäraseks osaks.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Pajusalu sõnul hõlmab geenivaramu andmestik praegu umbes viiendikku Eesti täiskasvanud rahvastikust, kirjutab Novaator. Täppismeditsiini arengus pole võimalikult suur andmemass tema sõnul aga esmatähtis. "Küsimus on just selles, mida nende geeniandmetega teha. Kuidas geeniandmestikke väärindada ja tuua inimeste kasutusse tervishoiteenuseid, millest oleks tõesti kasu?" arutles ta saates "Terevisioon".
Äsja saadud rahastuse toel luuakse kliinikujuhi sõnul personaalmeditsiini arenduskeskus. Seal saavad kokku erinevate valdkondade teadlased ja arstid, et astuda järgmisi samme personaalmeditsiini teenuste loomise teel. "Teadussaavutus on mõnes mõttes alles teekonna algus," selgitas Pajusalu. Üks asi on tema sõnul avastada seos mõne geenivariandi ja haigusriski vahel. Teine küsimus on aga see, kuidas see tervishoiuteenuseks vormida.
"See hõlmab tohutult palju eri protsesse. Kuidas avastusest kõigepealt laboritest teha, nii et kõik oleks valideeritud, sertifitseeritud ja vastaks regulatsioonidele? Kuidas tagada inimeste nõustamine? Kuidas teha jälgimisplaane?" loetles kliinikujuht. Teisisõnu ei tohi tema sõnul inimest keerulise geeniinfoga üksi jätta, vaid talle tuleb anda selged käitumisjuhised. "Siis, kui selllised teenused on välja töötatud, saab neid ka igapäeva meditsiinis rakendada," lisas ta.
"Terevisiooni" intervjuud Sander Pajusaluga saab vaadata siit!
