GALERII | Lülisambakirurgia keskuse koostöö Ukrainaga – viiepäevane töövisiit ITKs

Autor: Marek Simulman, Ida-Tallinna Keskhaigla

"Tööpäevad algasid arstide ringkäiguga patsientide juures, edasi tulid läbivaatused, operatsioonide planeerimine ja lõikused. Külalised olid kõigis tööetappides sisuliselt kaasatud," kirjeldas lülisambakirurgia keskuse juhataja dr Taavi Toomela.

Eesti kolleegide tööd jälgides pakkus külalistele kõige enam muljet dr Taavi Toomela kasutatud kirurgiline meetod, mis võimaldab ligipääsu rindkere lülisamba eesmistele osadele.

"See oli meisterlik, ohutu ja tõhus viis probleemi lahendamiseks. Soovime seda meetodit oma praktikas rakendada võimalikult kiiresti," ütlesid nad. Samuti toodi välja ITK koepanga roll keerukate operatsioonide võimaldamisel ja interdistsiplinaarse koostöö olulisus.

Sellised töövisiidid ei ole ainult tehniliste kogemuste jagamise koht, vaid aitavad arstil mõista ka seda, kuidas sarnast tööd tehakse erinevates tingimustes. See loob dialoogi ja võimaldab mõlemal poolel oma praktikat teise vaatenurga kaudu hinnata.

"Kui kolleeg tuleb teiselt poolt piiri ja küsib arukalt, miks just nii – siis mõtled ka ise uuesti läbi. Sellest on kasu nii neile kui meile," märkis dr Toomela.

Kuigi ravitaktika erinevused olid arstide vahel arutlusel, jäid põhimõttelised lähenemised sarnaseks. Ukraina kolleegide sõnul olid Eesti arstid "sõbralikud, siirad ja kaastundlikud spetsialistid, tõelised oma ala professionaalid". Ukraina arstid nõustuvad, et neurokirurgias vajab enim arengut närvikoekahjustuste taastamise ja siirdamise valdkond. Samuti tõid nad esile, et nende osakonnas tehakse operatsioone nii pea- ja seljaaju, kolju kui ka perifeerse närvisüsteemi patoloogiate korral. Patsiendi rolli ja otsustusvõime muutuse osas jäid nad aga erinevatele seisukohtadele.

Rivne keskhaigla neurokirurgia osakonnas, kus Serhiy Pidlisnyy ja Denys Derezenko töötavad, on kaheksa neurokirurgi ja kuus anestesioloogi. Kaks arsti osalevad praegu aktiivselt Ukraina relvajõudude koosseisus. Keskus teenindab lisaks piirkonna elanikele ka sisepõgenikke ja rindel haavata saanud sõdureid. Tööd tehakse keerulistes oludes, sealhulgas katkestustega elektri ja veega varustatuses. Patsiente saabub nii perearsti või neuroloogi suunamisel, omal algatusel kui ka kiirabi kaudu – mõnikord lausa evakuatsioonirongiga otse rindelt. Arstide sõnul on viimaste aastate suurimad väljakutsed seotud just sõjaga: lisandunud on palju keerulisi traumajuhtumeid, sh alati infitseeritud tulirelva- ja killuhaavad.

Külaskäigu lõpus tänasid dr Denys Derezenko ja dr Serhiy Pidlisnyy kogu haigla kollektiivi: "Sügav tänu kõige eest ja võimaluse eest osa saada Euroopa tipptasemel kogemusest."

INTERVJUU

Küsimustele vastasid Denys Derezenko ja Serhiy Pidlisnyy:

Milline näeb välja teie igapäevane töökorraldus Rivne keskhaigla neurokirurgia osakonnas?

Meie osakonnas töötab kaheksa neurokirurgi ja kuus anestesioloogi (üks neurokirurg ja üks anestesioloog on praegu Ukraina relvajõudude koosseisus). Pakume erialast neurokirurgilist abi Rivne oblasti elanikele (enne täiemahulise Vene armee sissetungi üle 1 140 000 inimest), aga ka kõigile teistele Ukraina elanikele. Sageli on tegemist sisepõgenike või rindel haavata saanud sõduritega.
Meie osakonnas tehakse operatsioone peaaju ja kolju, selgroo ja seljaaju ning perifeerse närvisüsteemi patoloogiate puhul. Patsient saab meie juurde saatekirjaga perearstilt või neuroloogilt, omal algatusel, kiirabi kaudu või evakuatsioonirongiga otse lahingupiirkonnast.

Millised on viimaste aastate suurimad väljakutsed teie erialal Ukrainas?

Sõja ajal on töö väga keeruline. Nagu mainitud, on osa personali läinud relvajõududesse. Haavatute – tulirelva- ja killuhaavade – arv on kasvanud, need on alati ka infitseeritud. Samuti tuli meil kohaneda olukordadega, kus puudus elektri- ja veega varustatus, sest taristu oli kahjustatud.

Milliseid kogemusi või teadmisi soovite sellest nädalast Ukrainasse kaasa võtta?

See on huvitav küsimus. Me mõlemad nõustume, et dr Taavi Toomela teostatud ligipääs rindkere lülisamba eesmistele osadele oli meisterlik, ohutu ja tõhus viis probleemi lahendamiseks. Soovime seda kirurgilist tehnikat oma praktikas rakendada võimalikult kiiresti. Samuti tasub esile tõsta koekeskuse panust, mis võimaldab kasutada edasiarendatud lateraalse spondülodeesi meetodeid. Sellist interdistsiplinaarset koostööd tahaksime väga näha ka meie riigis.

Kuidas hindate koostööd Eesti kolleegidega – mis on sarnast või erinevat võrreldes teie enda haiglaga?

Meile meeldisid väga meie Eesti kolleegid – sõbralikud, siirad, kaastundlikud arstid, tõelised oma ala professionaalid. Arutasime avatult patsiendi ravitaktika erinevusi, mis on enamasti tingitud meie tehniliste võimaluste piiratusest. Põhimõtteliselt on meie lähenemised aga väga sarnased.

Millised neurokirurgia valdkonnad vajavad teie hinnangul kõige rohkem arendamist – nii Ukrainas kui rahvusvaheliselt?

Närvistruktuuride regeneratsiooni ja siirdamise küsimus on alles tee alguses – sellega pole praktiliselt veel alustatudki.

Galerii

Galeriis on kokku 13 pilti.