Eveli Parveots: pean oluliseks ausust, läbipaistvust ja lugupidavat suhtumist

Artikkel ilmus 2024. aasta septembri Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Ajakirja Perearst ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Kuidas avastasite enda jaoks peremeditsiini eriala? Mis või kes Teid selleks inspireeris?

Peremeditsiinini jõudsin läbi aastatepikkuse kogemuse. Lõpetasin 2006. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, seejärel astusin hoopis endokrinoloogia eriala residentuuri, millest läbisin 2,5 aastat.

2012. aastal otsustasime perega mõneks aastaks Soome kolida. Töötasin Soomes ühes väiksemas maapiirkonna tervisekeskuses seitse aastat ning sain seal väärtusliku ja mitmekesise kogemuse nii erakorraliste kui ka plaaniliste vastuvõttude, osakonna-, kooli-, koduõenduse- ja hooldekodude arstina.

Eestisse naastes olin jõudnud äratundmisele, et soovin jätkata oma tööd esmatasandi tervishoius, kuna mul oli sellel alal juba mitmekülgne töökogemus. 2021. aasta sügisel astusingi peremeditsiini residentuuri. Juba sisseastumiseksamil jäi väga hea tunne, sest eksamikomisjon oli sõbralik, toetav ja inspireeriv. Tundsin, et olen sellele erialale õppima ja töötama oodatud.

Kuidas võtate kokku peremeditsiini residentuuri?

Peremeditsiini residentuuri läbides õppisin tundma Eesti perearstiabi korraldust ja läbisin veel mitmete haiglaerialade tsükleid. Osa residentuuritsüklitest sain üle kanda oma varasematest õpingutest, mistõttu lõpetasin peremeditsiini residentuuri selle aasta augustis aasta varem, kolme aastaga.

Peremeditsiini tsüklid sooritasin ma Tartus Maarjamõisa Tervisekeskuses ja Nõo perearstipraksises. Mõlemas ootas mind sõbralik ja abivalmis kollektiiv. Need praksised olid erinevad, kuna üks on väike maapraksis ja teine linnas asuv tervisekeskusesse kuuluv suurte nimistutega praksis – nii nimistu koosseis kui ka igapäevatöö ülesehitus praksises erinevad päris mitmes aspektis. Mõlemas praksises sain kohe algusest peale korraldada oma tööpäevad ise ja anda enda panuse meeskonna töökorralduse parendamisse.

Võtate alates oktoobrist Nõos üle pensionile siirduva dr Tiiu Kaasiku nimistu, üksikpraksise. Kuidas see protsess on läinud?

Nõos maapraktika tsüklit läbides tundsin, et tahaksin seal ka edaspidi töötada, ning juhtumisi oli sealsel väikese nimistu perearstil Tiiu Kaasikul soov jääda pensionile. Nii tekkiski mul sel kevadel võimalus tervisekassa konkursil kandideerida vabanevale nimistule. Esialgu olin veidi kõhklev, kuna minu jaoks see on mitmes mõttes mugavus-tsoonist välja tulemine – palgatöötajana on arsti peamine vastutus seotud enda kliinilise tööga, kuid ettevõtte juhina lisandub vastutus tööandjana. Samas olen aga põnevil uute proovikivide ja võimaluse ees oma praksise töö ja igapäevaelu ise kujundada.

Alustan nimistu perearstina tööd oktoobri algusest. Olen selle aasta kevadel ja suvel paralleelselt tegelenud residentuuri lõpetamise ja nimistuga alustamise ettevalmistustega. Asjaajamisel on olnud suureks abiks „Perearsti ja -õe käsiraamat nimistuga töö alustamiseks“, kuhu on koondatud info perearsti puudutavast seadusandlusest ning etappide kaupa tegevused praksise loomiseks ja nimistuga alustamiseks. Praegu olen kutsetunnistuse saamise ootel, et seejärel viia lõpuni terviseameti tegevusloa saamisega seotud tegevused ning sõlmida lepingud tervisekassa ja teiste koostööpartneritega. Kuna minu ajaaken residentuuri lõpetamise ja praksisega alustamise vahel on üks kuu, siis olen püüdnud teha kõik ettevalmistused nii, et 1. oktoobriks oleks võimalik nimistu üle võtta.

Nimistut üle võttes on väga oluline koostöö lahkuva perearstiga nii ettevalmistusfaasis kui ka pärast nimistu üleandmist, kuna see protsess pole ühemomentne. Silmas tuleb pidada sedagi, et perearstipraksises on olemas ja välja kujunenud oma tööprotsessid ja tavad – hästi toimivad ja edasiviivad tavad on hea võtta enda uude ettevõttesse kaasa ja mõningaid on võib-
olla hea hoopis lihvida või muuta.

Nõo praksises töötab kaks noort ja tegusat pereõde, kes soovivad nimistu üleandmisel minuga töötamist jätkata. Seega on mul olnud hea võimalus juba praegu tutvuda enda tulevaste meeskonnaliikmetega ja teha plaane edasiseks.

Mis on praksise toimimiseks oluline?

Enda praksist üles ehitades ma soovin esile tõsta pereõdede rolli perearstikeskuses. Minu nägemuses on perearst ja pereõed ühtne meeskond, kus üksteise tegevusi toetades võimaldatakse kõigile meeskonnaliikmetele eneseteostus ja rahulolu pakkuv töökeskkond. Patsientidel on kohati ootus igasuguste, ka kergete terviseprobleemidega pöörduda perearsti vastuvõtule – samas on pereõed pädevad paljude ennetavate tegevuste ja lihtsamate terviseprobleemidega tegelema iseseisvalt, vajadusel perearstiga konsulteerides. Suurema nimistu korral on see lausa hädavajalik lähenemine, et tagada igale patsiendile vajaduspõhine teenus. Samuti oleks vaja vabastada pereõdede tööaega telefonile vastamistelt kliinilisteks tegevusteks, selleks tuleks juurutada rohkem automatiseeritud ja digitaalseid suhtluskanaleid. Kohati pean ise õppima rohkem usaldama ja tööülesandeid oma meeskonnas jagama.

Kas on ka probleemkohti?

Viimasel ajal on perearstide seas palju kõneainet põhjustanud uued infoturbega seotud nõuded ja alates novembrist jõustuv tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustus. Need on minule uue perearstina nii aja- kui ka majanduslikke ressursse nõudvad protsessid, mis vajavad kujundamist ja juurutamist.

Ebakindlust tekitab tulevikus personali-asenduste leidmine, kuigi olen kolleegidega sõlminud suulisi kokkuleppeid, siis näiteks suvisel puhkusteperioodil võib asendaja leidmine siiski osutuda keeruliseks.

Kuidas suhtuvad patsiendid sellesse, et neil perearst vahetub?

Nõo perearstikeskuses töötasin ma 2022. aasta sügisel ja uuesti selle aasta maikuust. Patsiendid on mind hästi vastu võtnud, ja kuigi seal töötatud aeg on alles lühike, on osade patsientidega juba tekkinud usalduslik suhe. Pereõed informeerivad patsiente vastuvõtule registreerumisel uue arsti olemasolust, seega ei ole see vastuvõtule saabudes olnud neile üllatus. Väikeses kogukonnas on juba levinud info kauaaegse perearsti väljateenitud pensionile minemisest ja on näha, et paljud patsiendid on küll põnevil uue perearstiga kohtumisest, kuid jäävad ka endist perearsti igatsema.

Patsiendid näivad olevat väga teadlikud Eestis valitsevast perearstide põuast ja mitmed on väljendanud tänulikkust, et nende piirkonda on leitud uus arst. Kuigi Nõo on Tartule lähedal asuv vald, on kohalik tegutsev perearstikeskus siiski kogukonnale väga oluline, seda eriti piirkonna eakatele. Nõo nimistus on keskmisest rohkem eakaid patsiente, see tähendab perearstikeskuse meeskonna jaoks rohkem tööd krooniliste haiguste ennetamisel, jälgimisel ja ravil. Samas on Nõo kiirelt arenev ja suurenev vald, mis on noorte perede seas populaarne elukoht. Seega usun, et praegu 1300 patsiendiga nimistu kasvab tulevikus suuremaks.

Uue nimistuga tööd alustades on kõik patsiendid minu jaoks nagu valged lehed, sest kuigi neil võib olla juba varasemast mingeid haiguseid või diagnoose, siis minul on võimalus neid näha uuest ja neutraalsest vaatenurgast.

Millised on Teie ootused perearsti tööle?

Oma töös pean ma hästi oluliseks ausust, läbipaistvust ja lugupidavat suhtumist – seda nii patsientide kui ka kolleegidega suheldes. Sama ootan end ümbritsevatelt inimestelt.

Minu kogemus on, et patsientidega suheldes suurendab kaasav, arvestav ja lugupidav suhtlusstiil oluliselt patsientide motivatsiooni, koostöövalmidust ja rahulolu. Täpselt sama kehtib kolleegidega suhtlemise kohta. Minu jaoks ei ole meditsiin hierarhiline süsteem, vaid igal ametialal on omad pädevused, õigused ja kohustused. Arvan, et Eestis on veel vaja teha tööd selles suunas, et patsientidele parima ja vajadusele vastava tervishoiuteenuse tagamiseks toimiks perearstide ja teiste erialade arstide vahel sujuv koostöö. Suur samm selles suunas on e-konsultatsiooni kasutuselevõtt, kuid vaja oleks ka perearstidele mõeldud erinevate erialade telefonikonsultante haiglates, et lahendada esmatasandil veelgi kiireloomulisemaid küsimusi.

Mis Teile peremeditsiinis kõige enam meeldib?

Peremeditsiinis on hästi tore see, et oma ala kolleege on palju ja alati leidub keegi, kellega nõu pidada või oma muresid ja rõõme jagada. Perearstide selts ja noorte perearstide selts on väga aktiivsed, toimub palju koolitusi, üritusi ja kokkusaamisi, perearstide meililistis toimub pidev diskussioon erinevatel teemadel. Tekib tõeline kogukonnatunne. Perearstidel on olemas tohutu kogukondlik kogemus ja teadmised ning tänapäeva infoühiskonnas on hea, et neid teadmisi on võimalik operatiivselt üksteisega jagada.

Perearstina töötamisel on kitsamate erialade ees kindlasti see eelis, et töö on väga mitmekülgne nii kliiniliselt kui ka muus osas, pakkudes korralduslikke ja ettevõtlusega seotud väljakutseid. Meil on võimalus ise kujundada enda töökeskkonda, -protsesse ja tavasid.

Mis vajab veel tähelepanu ja parandamist?

Minule ja paljudele teistele alustavatele perearstidele tekitavad ilmselt kõige rohkem ebakindlust nimistu võtmisega seonduvad kohustused – nimistuga alustamine nõuab teatavat rahalist panust, mis võib osutuda takistavaks asjaoluks. Kuigi osades Eesti piirkondades on võimalik taotleda märkimisväärses summas lähtetoetust, siis Tartus ja Tallinnas ning nendega piirnevates valdades sellist võimalust ei ole ja alustamiseks vajalik rahasumma tuleb endal leida.

Residentuuri jooksul saame rohkelt harjutada kliinilist tööd, kuid rohkem oleks vaja pöörata tähelepanu ettevõtte juhtimisega seonduvale ja viia tulevasi perearste sellega kurssi. Selleteemalisi teoreetilisi koolitusi on residentuuriprogrammi lisatud, kuid vaja oleks tugevdada praktilist õpet.

Lõpetuseks, mis on väiksemas kogukonnas töötamise plussid ja miinused?

Minu kogemus maakohas töötades nii Eestis kui ka Soomes on olnud positiivne. Üsna kiiresti tekib tunne, et oled väga oluline kogukonna liige. Maapiirkonnas tunnetatakse paremini teenuste kättesaadavuse olulisust, ka perearstikeskuse olemasolu, koostöö kohaliku omavalitsuse, sotsiaalosakonna, apteekide, hooldus- ning haridusasutustega on vahetum, sageli lihtsam ning efektiivsem. Paljud maapiirkondade omavalitsused pakuvad alustavale perearstile soodustusi – näiteks soodsa elukoha, tööruumide või rahalise toetusena.

Kohati tuleb maapiirkondades kliinilises töös teha kompromisse, kuna kõik uuringud, näiteks laborianalüüsid, ei pruugi olla igapäevaselt kättesaadavad või näiteks ei ole patsiendil võimalik sõita röntgenuuringule.