Euroopa Ravimiamet soovitab valproaatravi saavatel meespatsientidel järgida ettevaatusabinõusid

Valproaati sisaldavad ravimid on näidustatud epilepsia ja bipolaarsete häireteraviks. Samuti kasutatakse seda vähesel määral migreeni raviks. Varasemalt on PRAC soovitanud vältida valproaadi kasutamist ka naistel raseduse ajal, kuna ravim suurendab lastel kaasasündinud väärarengute ja närvisüsteemi arenguhäirete tekkeriski, kirjutab Eesti Ravimiamet.

PRAC soovitab meespatsientide valproaatravi alustada ja jälgida epilepsia, bipolaarse häire või migreeni ravi spetsialistil (neuroloog või psühhiaater).

Arstid peavad valproaati võtvaid meespatsiente teavitama võimalikust riskist ja arutama vajadust kaaluda tõhusat rasestumisvastast vahendit nii meespatsiendi enda kui ka tema naispartneri jaoks. Meespatsientide ravi valproaadiga tuleb regulaarselt üle vaadata, et otsustada, kas see on endiselt kõige sobivam ravi, eriti kui patsient kavatseb last eostada.

PRACi soovitus põhineb retrospektiivse vaatlusuuringu andmetel, mille läbi viimine seati valproaati sisaldavate ravimite müügiloa hoidjatele kohustuseks pärast valproaadi rasedusagse kasutamise riskide hindamist. Komitee võttis arvesse ka teistest allikatest, sealhulgas eelkliinilistest (labori)uuringutest ja teaduskirjandusest pärinevaid andmeid ning konsulteeris patsientide ning kliiniliste ekspertidega.

Retrospektiivses vaatlusuuringus kasutati Taani, Norra ja Rootsi registriandmebaaside andmeid ning keskenduti nende laste sünnitulemustele, kes sündisid meestel, kes kasutasid lapse eostamise ajal valproaati või teisi epilepsia ravis kasutatavaid ravimeid nagulamotrigiin või levetiratsetaam.

Uuringu tulemused näitasid, et lastel, kelle isad kasutasid 3 kuu jooksul enne lapse eostamist valproaati, võib esineda suurenenud risk närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks. Närvisüsteemi arenguhäired on lapse varases eas algavad arenguprobleemid nagu autismispektri häired, intellektipuue, suhtlemishäired, tähelepanupuudulikkuse/hüperaktiivsuse häired ja liikumishäired.

Andmed näitasid, et umbes 5 lapsel 100-st esines närvisüsteemi arenguhäire, kui nende isad kasutasid valproaati. Samas esines närvisüsteemi arenguhäire ligikaudu 3 lapsel 100-st, kui nende isad kasutasid lamotrigiini või levetiratsetaami. Uuringus ei hinnatud riski lastel, kelle isad katkestasid valproaadi kasutamise enam kui 3 kuud enne lapse eostamist.

Võimalik risk lastel, kelle isad kasutasid valproaati 3 kuu jooksul enne lapse eostamist, on siiski väiksem kui varem kinnitatud risk lastel, kelle emad kasutasid raseduse ajal valproaati - hinnanguliselt kuni 30–40 eelkooliealisel lapsel 100-st võib esineda probleeme lapse varases eas (näiteks hilinenud kõndima ja rääkima hakkamine, intellektuaalse võimekuse langus võrreldes teiste lastega ning raskused keeleoskuse ja mäluga).

Meespatsientide vaatlusuuringul olid puudused, sealhulgas erinevused rühmade vahel ravimite kasutamise tingimuste ja jälgimise aegade osas. Seetõttu ei saanud PRAC kindlaks teha, kas nende häirete suurem esinemissagedusoli tingitud valproaadi kasutamisest. Lisaks ei olnud uuring piisavalt suur, et teha kindlaks, millist tüüpi närvisüsteemi arenguhäirete risk on lastel suurem. Vaatamata selleleleidis komitee, et ettevaatusabinõud on patsientide ja tervishoiutöötajate teavitamiseks vajalikud.

Võimalik närvisüsteemi arenguhäirete risk ja ettevaatusabinõud pannakse kirja valproaadi ravimiteabesse, patsiendijuhenditesse ja hoiatuskaarti.

Teave meespatsientidele

Uus teave viitab sellele, et 3 kuu jooksul enne lapse eostamist valproaati kasutanud meeste lastel võib võrreldes lamotrigiini ja levetiratsetaamiga olla suurem risk närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks (arenguprobleemid algavad lapse varases eas).

Soovitatav on, et ravi valproaadiga alustab ja jälgib arst (psühhiaater või neuroloog).

Arst peab regulaarselt üle vaatama patsiendi ravi valproaadiga ning otsustama, kas valproaat on patsiendile kõige sobivam ravimeetod ja kaaluma ka teisi ravivõimalusi.

Ettevaatusabinõuna arutab arst patsiendiga:

- arenguhäirete võimalikku riski lapsel, kui isa kasutab valproaati;

- vajadust kaaluda meespatsiendi ja tema naispartneri jaoks tõhusat rasestumisvastast vahendit ravi ajal ning 3 kuud pärast ravi lõpetamist;

- vajadust konsulteerida arstiga, kui mees plaanib last eostada ja enne kui kavatseb lõpetada rasestumisvastaste vahendite kasutamise;

- miks patsient ei tohi valproaadi kasutamise ajal ja 3 kuud pärast ravi lõpetamist olla spermadoonor.

Võimalikust ohust parema ülevaate saamiseks annab arst patsiendile kaasa juhendi. Samuti saab patsient koos ravimiga apteegist hoiatuskaardi (see on kas pakendi küljes või selle sees), mis tuletab täiendavalt meelde valproaadi kasutamisega seotud võimalikke riske.

Kui patsiendi naispartner rasestub ja meespatsient kasutas valproaati 3 kuu jooksul enne lapse eostamist, tuleb nõu pidada arstiga.

Ravi ei tohi lõpetada ilma arstiga nõu pidamata. Iseseisval ravi lõpetamisel võivad haiguse sümptomid süveneda.

Teave arstile ja apteekrile

Soovitatav on, et meespatsientide ravi valproaadiga alustaks ja jälgiks epilepsia, bipolaarse häire või migreeni ravi spetsialist.

ARST PEAB:

• teavitama praegu valproaadiga ravitavat meespatsienti võimalikust närvisüsteemi arenguhäirete riskist ja kaaluma, kas valproaat on antud patsiendil kõige sobivam ravi;
• arutama meespatsiendidega vajadust kaaluda tõhusa rasestumisvastase vahendi kasutamist nii mehe enda kui tema naispartneri poolt valproaadi kasutamise ajal ja vähemalt 3 kuud pärast ravi lõpetamist;
• teavitama meespatsienti, et arst peab regulaarselt hindama, kas valproaat on patsiendi jaoks kõige sobivam ravim, ja arutama patsiendiga sobivaid ravialternatiive. See on eriti oluline, kui meespatsient kavatseb last eostada ja kui kaalub rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist;
• soovitama meespatsiendil hoiduda spermadoonorlusest ravi ajal ja vähemalt 3 kuud pärast ravi katkestamist;
• eelnimetatud riskist parema ülevaate saamiseks andma meespatsiendile uuendatud juhendi ja teavitama teda hoiatuskaardist, mis on pakendis või lisatud ravimi pakendile (sellele juhib apteegis tähelepanu ka apteeker).

APTEEKER PEAB:

• meespatsiendile ja fertiilses eas naispatsiendile või tema esindajale ravimit väljastades juhtima patsiendi tähelepanu sellele, et (olenevalt ravimipreparaadist) ohutuskaart ravimiga seotud riskide kohta on pakendis sees või lisatud ravimi pakendile
• jätkuvalt hoiatama fertiilses eas naispatsienti või tema esindajat, kes ravimit ostab, lootekahjustuse riskist ja viitama nõustamise lihtsustamiseks pakendil olevale hoiatustekstile:

- Ravim võib raskelt kahjustada sündimata last.

- Ravi ajal tuleb kasutada efektiivset rasestumisvastast ravimit.

- Raseduse kahtluse või rasestumise soovi korral tuleb koheselt rääkida arstiga

- Ravi ei tohi katkestada ilma arsti korralduseta, sest haigus võib süveneda

Ettevaatusabinõud põhinevad retrospektiivse vaatlusuuringu andmetel (EUPAS34201), mida PRAC hindas. Tulemused viitavad närvisüsteemi arenguhäirete suurenenud riski võimalusele lastel, kelle isad on 3 kuu jooksul enne lapse eostamist saanud ravi valproaadiga, võrreldes riskiga lastel, kelle isad kasutasid lamotrigiini või levetiratsetaami.

Taani, Norra ja Rootsi registriandmebaaside andmete metaanalüüs andis kohandatud riskimäärade suhteks (HR) 1,50 (95% CI: 1,09-2,07) valproaadi kasutamisel võrreldes lamotrigiini või levetiratsetaami kasutaisega. Närvisüsteemi arenguhäirete kohandatud kumulatiivne risk oli hinnanguliselt umbes 5% valproaadi rühmas ja umbes 3% lamotrigiini ja levetiratsetaami rühmas. Kahe rühma vahel ei täheldatud erinevust kaasasündinud väärarengute riskis.

Uuringus ei hinnatud närvisüsteemi arenguhäirete riski lastel, kelle isad lõpetasid valproaadi kasutamise rohkem kui 3 kuud enne lapse eostamist.

Ravimit määravatele arstidele ja apteekritele saadab Ravimiamet ohutusalane teabekiri, mis avaldatakse ka Ravimiameti kodulehel.