Euroopa Komisjoni uus projekt otsib lahendusi COVID-19 järgsetele terviseprobleemidele

Uus projekt keskendub peale akuutset nakatumist tekkinud COVID-19-järgsele faasile. Eesmärgiks on leida lahendusi COVID-19 järgsete haiguste paremaks tuvastamiseks ja ennetamiseks.

POINT-i töörühma kuuluvad Tartu Ülikoolist molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, rakulise immunoloogia professor Kai Kisand ning epi- ja farmakogenoomika professor ja Eesti geenivaramu juht Lili Milani.

Vaatamata sellele, et tervishoiusüsteem keskendub eelkõige COVID-19 läbipõdemisele, näitavad uuringud, et ägeda haiguse järgselt tõuseb risk kopsu-, südame-veresoonkonna- ja neerusüsteeme mõjutavate mittenakkuslike haiguste tekkeks. Euroopa Liidus on teada üle 183 miljoni haigusjuhu ning kuni 70 protsenti patsientidest kogeb nakatumise järgselt elundite töö langust. Projekti eesmärk on leevendada nende terviseprobleemidega seotud sotsiaalmajanduslikke kulusid.

Projekti koordinaator, Kopenhaageni ülikooli kaasprofessor Claus Desler ütles, et levinud arvamuse järgi on inimene sümptomite kadumisel sama terve kui enne ning saab naasta oma töö ja igapäevaelu juurde. „COVID-19 pandeemia on siiski paljastanud teistsuguse reaalsuse. Nüüd mõistame, et selle haiguse tagajärjed võivad kesta mitu kuud pärast haiguse ägedat faasi, mõjutades mitte ainult kohest tervist, vaid suurendades ka krooniliste mittenakkuslike haiguste riski. Seetõttu vajame terviklikumat lähenemisviisi COVID-19 ja teiste raskete nakkushaiguste tagajärgede ohjamiseks. POINT-iga saame parema ülevaate COVID-19 järgsest faasist ning töötame välja tööriistad ja juhised, mis aitavad vähendada COVID-19-järgsete pikaajaliste terviseprobleemide riski.“

Chiara Palazzetti, Fondazione ICONSi projektijuht ütles, et selliste püüdluste jaoks on tarvis tõuget ning teaduslikku lähenemist. „Seetõttu oleme projektile toeks tulemuste avalikustamisel ning teeme koostööd arstide ja teiste tervishoiutöötajatega. Eesmärgiks on juurutada välja töötatud meetmed tervishoiusüsteemi, et tagada patsientide parem tervis.“

Pärt Petersoni hinnangul on oluline aru saada kuivõrd COVID-19 pandeemia võis mõjutada teiste krooniliste haiguste esinemist. „Tartu ülikoolis toetume Eesti Geenivaramu andmetele, et aru saada, kas krooniliste haiguste haiguste esinemine muutus ja kui muutus, siis millised tegurid võisid sellele kaasa aidata.“

Konsortsium pääseb uurimistöö jaoks ligi ulatuslikele biopankadele, mis hõlmavad enam kui 6 miljoni eurooplase andmeid. Muu hulgas analüüsitakse ka Eesti geenivaramu andmeid. Kollektiivne jõupingutus on valmis avaldama muutvat mõju sellele, kuidas COVID-i järgseid terviseprobleeme mõistetakse ja hallatakse. Projekt on oluline just seetõttu, et selle raames tegeletakse COVID-19 pandeemia reageerimise lünkadega tervishoius ning keskendutakse haigusejärgsele faasile, mida on seni suhteliselt vähe uuritud.