Euroopa Komisjon, WHO ja ECDC: gripihooaeg algab Euroopas varakult

Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides, WHO Euroopa piirkonna direktor dr Hans Henri P. Kluge ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktor dr Andrea Ammon tegid ühisavalduse, kus märgivad, et 2022/2023. gripihooaeg on Euroopa piirkonnas alanud varakult, lisaks on mure RSV suure leviku ja COVID-19 pärast:

Euroopa piirkonnas kasvab gripi ja RSV levik. Koos COVID-19-ga avaldavad need viirused sel talvel meie tervishoiuteenustele ja elanikkonnale suurt mõju. See näitab, kui oluline on riskigruppi kuuluvatel inimestel, nagu kõigil teistelgi, end gripi ja COVID-19 vastu vaktsineerida, et end ja teisi nakkuste eest kaitsta.

Gripi tõttu satub haiglatesse üha rohkem inimesi, haiglaravi on alates oktoobrist kasvanud. 55-aastased ja vanemad moodustavad peaaegu poole gripist tingitud haiglajuhtudest.

Patsientidel on enamasti diagnoositud B-tüüpi viirused (85%), kusjuures kõige sagedamini on haigestunud lapsed vanuses neli aastat ja nooremad.

RSV on samuti alates oktoobrist tõusuteel, levik on intensiivsem umbes 20 riigis ja piirkonnas. COVID-19 nakatumiste, haiglajuhtude ning suremuse määr on praegu viimase 12 kuuga võrreldes madal, kuid see olukord võib muutuda, kui ilmuvad uued tüved. Haigus koormab jätkuvalt tervishoiuressursse.

COVID-19 pandeemia jätkuva mõju ning teiste hingamisteede infektsioonide leviku ja tervisemõjude tõttu on raske ennustada, milliseks talveperiood kujuneb. Seda silmas pidades ei saa me endale lubada enesega rahulolu, vaid tuleb tugevdada vaktsineerimisprogramme ja valmisolekumeetmeid. Vajadus kaitsta meie elanikkonna, eriti kõige haavatavamate inimeste tervist, on sama suur kui varem.

Julgustame jätkuvalt kõige haavatavamaid inimesi – eakaid, rasedaid, südamehaigustega inimesi ja tervishoiutöötajaid – end hooajalise gripi ja COVID-19 vastu vaktsineerima. Ka isikukaitsemeetmed aitavad nakkust eemal hoida. Jätkuvalt kutsume kõiki üles kaitsma end lihtsate, kuid tõhusate meetmetega – alates korrapärasest käte puhastamisest, maskide kandmisest, eriti rahvarohketes, suletud ja ebapiisava ventilatsiooniga kohtades, kuni vajadusel teistest eemale hoidmiseni.

Samuti on oluline, et riigid jälgiksid mitte ainult SARS-CoV-2, vaid ka seda, kuidas gripp ja RSV levivad ning inimesi ja tervishoiusüsteeme mõjutavad.

Samuti soovitame arstidel kaaluda gripi, RSV ja COVID-19 varajast viirusevastast ravi ja profülaktikat vastavalt riiklikele juhistele neile, kellel on raske haiguse oht, et vältida raskeid tagajärgi ja vähendada tervishoiusüsteemide koormust. Ainult siis, kui oleme valmis, jääme valvsaks ja jätkame seda, mille kohta teame, et see toimib, suudame selle talve väljakutsed ületada.