Esmatasandiga seotud arengukavad loodetakse valmis saada enne aasta lõppu

Milline on praegu seis esmatasandi arengukavaga?

Oleme praeguseks saanud esmatasandi tervishoiu arengukava kohta tagasisidet erinevatelt organisatsioonidelt esmatasandi nõukogu liikmete kaudu – näiteks õdede liidult, vaimse tervise ja heaolu koalitsioonilt, proviisoritelt, erakorralise meditsiini esindajatelt, tervishoiu kõrgkoolilt, omavalitsustelt.

Päris palju tuli mõistetega seotud muudatusettepanekuid. Mitmed mõisted on sellised, mis võib-olla saavadki selguse alles siis, kui kõik kolm arengukava koos üle vaadatakse, et neid oleks kasutatud ühtemoodi. Näiteks sellist mõistet nagu tervisekeskus meil praegu määruse tasemel pole. Väga mitmest allikast tuli ettepanek, et peaksime sõna „patsient“ asemel kasutama „inimene“. Meil on praegu kasutatud mõlemat sõna sõltuvalt kontekstist ja arutelu käigus oleme jõudnud ühisele arusaamale, et mõlemad sõnad ongi sobilikud.

Mitmed erialad, näiteks hambaarstid ja proviisorid, näevad, et neid võiks olla arengukavas rohkem rõhutatud ja nende roll välja toodud. Suur teema, mida me veel arutame, on mõõdikud – kuidas me mõõdame, et oleme saavutanud seda, mida soovime. Ehk millised on piisavalt üldised ja kokkuvõtlikud indikaatorid, et hinnata esmatasandi tervishoidu kui süsteemi tervikuna, mitte vaid üksikuid erialasid selle sees.

Mitmed ettepanekud on küll väga head, aga ilmselt pole neid mõistlik arengukavasse lisada, vaid nad peaksid minema rakenduskavasse. See tehakse pärast arengukava valmimist, kus erinevatele valdkondadele või meetmetele, mida on vaja ellu viia, leitakse vastutajad ja tähtajad.

Kuna sotsiaalministeeriumis valmivad samaaegselt esmatasandi tervishoiu, kiirabi ja haiglavõrgu arengukavad, siis need on plaanis esitada ühise paketina, et nad oleksid omavahel kooskõlas ja toetaksid üksteist. Praeguse kava järgi peaks see toimuma aasta lõpus, oktoobris-novembris. Meie oleme oma arengukavaga jõudnud kõige kaugemale, lähimal ajal tulevad laiemalt arutlusele ka haiglavõrgu arengukava ja kiirabi arengukava.

Tallinnas räägitakse praegu haiglate ühendamisest. Kuna esmatasandi arengukava on seotud haiglavõrgu arengukavaga, siis kas see mõjutab kuidagi ka teie tööd?

Esmatasandi tervishoiu arengukavas tuleb ka võrgustumise teema päevakorrale, aga me ei anna seal detailset mudelit, milline peaks võrgustumine välja nägema. Räägime tervikust, kus kõik esmatasandi tervishoiu osapooled teevad omavahel koostööd ja võimestavad üksteist, aga me ei anna oma arengukavas nägemust sellest, kes on võrgustiku osapooled, millised on piirkonnad ja millisel tasemel koostööd tehakse. Ka seda mitte, kes on need võrgustikust väljas olevad asutused, kellega on samuti koostöö hästi oluline. Sotsiaalministeeriumis on üks teine projekt, mis konkreetselt tegelebki võrgustumise teemaga. Loodame, et see loob arusaama, kuidas see koostöö kõige paremini toimiks ja kuidas motiveeritakse võrgustiku liikmeid omavahel koostööd tegema.

Käisite esmatasandi tervishoiu arengukava esitlemas ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Millist tagasisidet sealt saite?

Kahelt liikmelt saime kirjaliku tagasiside, kuid need olid peamiselt esitatud küsimustena ja suunatud sotsiaalministeeriumile, kes lubas vastata. Kirjas oli ka sellise detailsuseastmega küsimusi, mida me arengukavas ei puuduta ja mis võivad olla hoopis rakenduskava teema.

Sotsiaalkomisjonis oli liikmete põhimure meie praegune kestlikkus tervishoiuspetsialistide osas. Kuna arste ja õdesid on vähe ja arstiabi kättesaadavus on halvenenud, siis kuidas seda ikkagi tagada. Samuti rääkisime tervisekeskuste rollist.

Näeme arengukavas mitte ainult tervishoiu osapoolte koostööd, vaid ka seda, kuidas kaks erinevat sektorit, tervishoid ja sotsiaalsüsteem, omavahel koostööd teevad. Praegu on see väga problemaatiline. On üsna selged asutustevahelised piirid, kaasa arvatud IT-süsteemid, mis omavahel ei suhtle, ning erinev rahastamine. Meie näeme, et need kaks sektorit teeksid omavahel tihedat koostööd. Küsimus on, kuidas me tõkked eemaldame ja need valdkonnad integreerime.