Esmatasandi arengukava rakendamine jagatakse perioodideks

„Hetkel käib pikemasse plaani tegevuste planeerimine. Arutelud ja kokkulepped võtavad tihtipeale aega, nii et kindlasti me ei oota mingisuguse tabeli valmimist selleks, et päriselt pihta hakata,“ ütles Viidik arengukava esitlusel, nentides, et 2035. aasta on justkui kaugel, aga samas praktiliselt ülehomme. „Esimene samm, mida me tegevuskava juures plaanime on natuke seda pikka perioodi lühemateks hakkida, oleme mõelnud, et nelja-aastasteks perioodideks, et protsessi juhtimine, aruandmine ja vahefinišite saavutamine oleks natuke käega katsutavam ja võibolla paremini planeeritav nii ressursi kui kõige muu vaates, mis on vajalik.“

Viidik rõhutas, et arengukavas on kesksel kohal inimene ja sellest vaatest planeeritakse ka kõiki tegevusi ja otsuseid. Kusjuures süsteem peaks olema inimese jaoks nii nähtamatu kui võimalik, olenemata sellest, millisest n-ö uksest ta tervishoidu siseneb.

„Ühe suurema projektiga, mis on hetkel sotsiaalministeeriumis käsil, üritame tuua muutust, et esmatasandi tervishoiusüsteem, haiglatasand ja ka sotsiaalsüsteem läbi kohalike omavalitsuste erinevate teenuste oleksid paremini üksteisega integreeritud,“ ütles Viidik. Tema sõnul peab olema kokku lepitud, mis on baasootus kõikidele teenuseosutajatele, sõltumata sellest, kas tegu on üksiku perearstiabi osutajaga näiteks Haanjas või suure tervisekeskusega maakonnakeskuses, ja mis on lisandväärtused näiteks tervisekeskusel üksikpraksise ees või tulevikus piirkondliku vastutusega tervisekeskusel tavapäraste tervisekeskuste ees. Käesoleva aasta kevadel on eesmärk valitsusele esitada ettepanekud, kuidas seda saaks läbi viia. Praeguseks on paaris maakonnas perearstide, KOV-ide, haiglate esindajatega arutelud käimas. Viidik rõhutas oluliste tegevustena veel jätkusuutlikkuse tagamist ning osade perearstikeskuste muutumist elutähtsa teenuse osutajaks.