Esimesel eluaastal tihti haigestuvad lapsed põevad sageli kogu lapsepõlve vältel
Uus teadustöö Taanist näitab, et lastel, kes esimestel eluaastatel põevad palju tavalisi infektsioonhaigusi, on suurem risk mõõdukate-raskete infektsioonide tekkeks ja antibiootikumide kasutamiseks kogu lapsepõlve vältel.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Kopenhaageni ülikooli teadlased analüüsisid andmeid tavaliste infektsioonide esinemise ja antibiootikumide kasutamise kohta. Andmed koguti Kopenhaageni astma ja lapsepõlve prospektiivse uuringu (COPSAC - Copenhagen Prospective Studies on Asthma in Childhood) sünnikohordist, kus olid novembrist 2008 novembrini 2010 sündinud lapsed. Uuringust jäeti välja immuunpuudulikkusega ja kaasasündinud haigustega lapsed.
Laste sünnist kuni kolmeaastaseks saamiseni märkisid vanemad päevikusse lastel esinevad sümptomid ja kasutatud ravimid. Päevikuid täiendasid COPSAC-kliinikus läbi viidud nii plaanilised kui erakorralised vastuvõtud. Registreeriti respiratoorsed nakkused, gastroenteriidiepisoodid, palavikuepisoodid, ägedad keskkõrvapõletikud, tonsilliidid ja kopsupõletikud. Andmeid koguti kuni 2024. aasta veebruarini, mil lapsed said 10-13-aastasteks.
Analüüsitud andmed kohandati sotsiaalsete ja keskkondlike mõjutavate tegurite suhtes, näiteks laste sugu, sotsiaalsed tingimused, sündimise viis, samuti emade vanus, haridustase ja sissetulek. Uuringut alustanud 700 lapsest 614 kohta oli olemas päevik esimese kolme eluaasta sümptomite kohta ja jälgimisandmed 2024. aastani.
Uuritud lastel oli kokku keskmiselt (mediaan) 16,4 infektsiooniepisoodi. Sellest lähtuvalt loeti üle 16 episoodi põdenuid sageli põdejateks ja sellest vähem põdenuid harvem põdejateks. Mitte väga üllatuslikult olid kõige sagedasemad infektsioonid tavalised respiratoosed nakkused. Pärast kolmeaastaseks saamist tegid need 614 last läbi 268 mõõdukat-rasket infektsiooniepisoodi, kõige rohkem esines kopsupõletikke (78%). Keskmiselt läks vaja 2,3 antibiootikumikuuri lapse kohta. Lisaks leiti, et hilisemas lapsepõlves pneumoonia põdemise riski suurendasid suurem entero- ja rinoviiruse infektsioonide koormus, kuid mitte RS-viiruse tekitatud haigused esimese kolme eluaasta jooksul.
Kui võrreldi omavahel sageli ja harvem põdejaid, leiti, et sageli põdejatel oli üle kahe korra suurem risk mõõdukate-raskete infektsioonide esinemiseks ka pärast kolmeaastaseks saamist (kohandatud haigestumuskordajate suhe 2,4 ja 95% usaldusvahemik 1,5-3,9). Samuti oli sageli põdejatel suurem risk süsteemse antibakteriaalse ravi vajamiseks (kohandatud haigestumuskordajate suhe 1,3 ja 95% usaldusvahemik 1,1-1,7). Leiti ka, et vähem põdejatel lastel suurendas iga infektsiooniepisood hilisemat mõõdukate-raskete infektsioonide tekkimise ja süsteemse antibakteriaalse ravi vajaduse riski.
Kokkuvõttes näitab see iselaadne longitudinaalne kohortuuring, et suur esimeste eluaastate nakkuskoorem annab suurenenud mõõdukate-raskete infektsioonide riski ja suurenenud antibiootikumravi vajaduse riski kogu lapsepõlveks ja seda sõltumata laste sotsiaalsest ja keskkondlikust taustast.
Kuigi see ei olnud praeguste analüüside sihtmärk, on samas uuringus ja teistes töödes leitud ka, et suur infektsioonide koormus väikelapseeas soodustab astma, allergiate, kardiometaboolsete riskitegurite ja vaimse tervise häirete esinemise riski hilisemas elus.
Brustad N, et al. Burden of Infections in Early Life and Risk of Infections and Systemic Antibiotics Use in Childhood. JAMA Netw Open. 2025 Jan 2;8(1):e2453284. doi: 10.1001/jamanetworkopen.2024.53284.