Eriõeteenus aitab inimest kiiremini ja koordineeritumalt

Autor: Eliisa Soome, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna spetsialist. Artikkel ilmus mai Perearstis. Telli ajakiri siit!

Projekti eesmärk on tulevikus käivitada Eestis eriõeteenused, mis võimaldavad toetada inimest erinevate raviteekonna etappide vahel senisest tõhusamalt. Katseprojekti periood oli 01.11.2021–31.03.2022, mil eriõeteenust rakendati viies Eesti haiglas.

Eriõeteenuste lisamine esmatasandi tervishoidu toob vajaliku abi inimestele lähemale. Teenuste rakendumine võimaldaks korraldada ümber teenusemudeleid, mis tähendab omakorda, et patsiendid saavad ravi senisest koordineeritumalt, ravijärjekorrad eriarstiabis on lühemad ja arstide ressurss senisest efektiivsemalt kasutatud. Näiteks võiks teenuste rakendumisel saada eriõde tulevikus enam õiguseid patsienti edasi suunata, retsepte pikendada ning osaleda tema raviteekonna koordineerimisel.

Katseprojektis osalesid Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloogia (koduse ventilaatorravi) osakond, Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi (intensiivõenduse) osakond, Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiaosakond, Lõuna-Eesti Haigla uroloogiaosakond ning Viljandi Haigla reumatoloogia- ja endokrinoloogiaosakond.

Mis on eriõde roll?

Esmane oluline kriteerium, mis eristab eriõeteenust õeteenusest, on see, et eriõde on tervise valdkonna spetsialist, kes töötab vastava eriala tunnustatud eksperdina ning oskab kriitiliselt hinnata ja suudab eest vedada interdistsiplinaarset uurimis- ja arendustööd, et tagada tõhus ja inimkeskne tervishoiuteenus. Eriõde võib definitsiooni järgi olla erialalt nii intensiivõde, kliiniline õde kui ka terviseõde. Tal on süvendatud teadmised multidistsiplinaarsusest ja teaduslikust lähenemisviisist ning praktilised kogemused kvaliteedihindamisest. Eriõel on teadmised andmete analüüsist, tõlgendamisest ning teabe rakendamisest erialases uurimis- ja arendustöös.

Eriõdede rolli tervishoius võib võtta kokku nelja olulise ülesandega. Esiteks tuleb neil nõustada patsiente ja nende lähedasi ning toetada neid haigusega seotud raviteekonnal. Teiseks on nende vastutusalas patsiendi terviseseisundi jälgimine ja hindamine ning vajadusel ravi korrigeerimine koostöös raviarstiga. Kolmas ülesanne on koordineerida raviga seotud tegevusi ja ravis osalevate osapoolte koostööd. Neljas ülesanne on juhtida arsti määratud ravijuhiste järgimist, jälgida mõju tervisetulemitele ja juhtida ennetavaid tegevusi.

Eriõed töötavad vastava eriala arsti meeskonnas ja teevad koostööd ka teiste tervishoiu sidusspetsialistidega. Sarnaselt arsti vastuvõttudega dokumenteeritakse digiloos ka eriõdede koostatud epikriisid. Patsiendi ravi eest vastutab jätkuvalt arst, kuid eriõde jälgib arsti määratud ravijuhiste järgimise mõju ning juhib preventiivseid tegevusi. Teisisõnu, eriõde ei võta üle arsti rolli, kuid saab üle võtta tegevusi, mille jaoks tal on olemas pädevus.

Katseprojekti eesmärgid

Katseprojektiga alustades valisid kõik projektis osalevad haiglad kõigepealt enda jaoks välja erialad, kus nad saaksid eriõdesid kõige paremini rakendada. Seejärel koostasid sealsed kvaliteedi- ja õendusjuhid koostöös muu personaliga visiooni, kuidas ja milliste tegevustega eriõdesid valitud erialadel rakendada. Paika pandi ka mõõdetavad indikaatorid, mille järgi hiljem tulemusi hinnata.

Katseprojekti üks eesmärke oli selgitada välja, mis on eriõdede rakendamisel võimalikud kitsaskohad, ning viiekuulise projekti käigus ka vajalikud muudatused ellu rakendada. Samuti oli eraldi eesmärk katsetada tervishoiuasutuste väljatöötatud valdkonnapõhiseid teenusekirjeldusi. Need on olulised eriõeteenuse rakendamisel.

Eriõdede tegevuste kodeerimiseks loodi statistilised koodid, mille kaudu on võimalik hinnata tegevuste mahtu. Saadud tulemused on abiks õe ja eriõe erinevuse väljaselgitamisel ning teenuse kirjeldamisel, mis vastaks patsiendi vajadustele. Projekti tulemusi hinnati mõõdetavate indikaatorite abil, mis olid toonud välja katseprojektis osalevad haiglad.

Tulemused olid positiivsed

Mõõdetavad tulemused olid kõigi haiglate lõikes positiivsed ning sama julgustav oli ka kõigi osapoolte tagasiside. Patsientide sõnul oli nende kogemus eriõeteenusega positiivne, tulemustele tuginedes on teenus patsiendikeskne, piirkonnas vajalik teenus lähedal ja patsiendile mugav. Teenust osutanud eriõed tõid välja, et erialadevaheline konsultatsioon toimus sujuvalt, nad puutusid kokku uute väljakutsetega oma valdkonnas ning õdede vahel toimus tihe koostöö. Eraldi toodi välja patsientide teadlikkuse suurendamist terviseprobleemide ning igapäevase toimetuleku teemal. Eriõed naudivad enda sõnul oma töös vahetut suhtlemist patsientidega ja tunnevad end olulisena.

Projektis osalenud raviarstide sõnul on väga oluline, et eriõde hindaks oma vastuvõtu raames patsiendi psühhosotsiaalset seisundit ning eriõel oleks võimalus patsiente otse eriarsti vastuvõtule suunata. Samuti tõid arstid esile, et on väga positiivne, kui õe ülesanne on erinevate tugiteenuste väljaselgitamine ja patsiendi suunamine vajalikule teenusele.

Projekti lõppedes tegi haigekassa eriõe katseprojekti tulemustele tuginedes tervishoiuteenuste loetelu komiteele ettepaneku lisada loetellu järgmised teenused: eriõe vastuvõtt, eriõe kaugvastuvõtt ja eriõe videovastuvõtt. Otsus teenuste lisamise kohta tervishoiuteenuste loetellu võetakse vastu tänavu maikuu jooksul.

KOMMENTAARID:

Kertu Helleste, Ida-Tallinna keskhaigla õde-juhtumikorraldaja rinnavähiga patsientidele

Minu kogemusel läks katseprojekt väga hästi. Tänu projektile on patsientidel lihtsam tervishoiutöötajaga kontakti saada. Minu patsientide tagasiside on olnud väga positiivne, nad tunnevad, et saavad õde-juhtumikorraldajalt tuge ja vastuseid oma muredele. Ka teistelt spetsialistidelt (füsioterapeut, psühholoog/kogemusnõustaja, onkoloogiaõde, onkoloog/günekoloog) on eriõe kaudu võimalus kiiremini infot saada.

Patsiendid on koostöövalmid ja tänulikud sisuka informatsiooni eest. Eriõega võetakse julgelt ühendust ja hoitakse kontakti. Minu jaoks on oluline saavutada patsiendiga usalduslik suhe ja julgustada teda enda muredega mitte üksi jääma ning õigel hetkel vajalikku abi küsima.

Ma usun, et katseprojekt täitis oma eesmärgi tagada patsientidele teadlikum, sujuvam ja patsiendikesksem ravikogemus. Patsiendid saavad oma muresid jagada ja nad kasutavad seda võimalust julgelt. Samuti reageerivad nad väga positiivselt, kui nendega ravi jooksul ühendust võetakse ja küsitakse „Kuidas teil läheb?“. Patsiendid on avatumad ja arvan, et see teenus aitab raviprotsessile igati kaasa.

Ülle Older, Viljandi haigla eriõde

Viljandi Haigla osalemise eesmärk oli valmistada ette ja rakendada ellu eriõe vastuvõtt. Meeskonnatööna ja teiste riikide parimatele tavadele tuginedes valmis teenusekaart „Eriõe vastuvõtt reumatoloogia erialal“. Meeskonnas osalesid reumatoloog, reumaõde ja radioloogiatehnikud. Teenusekaart valmis novembris ning esimene eriõe vastuvõtt osteoporoosi ja haprusmurdude ennetamise patsienditeekonnal toimus 17. novembril 2021.

Osteoporoosiõe vastuvõtule vajas patsient perearsti või eriarsti saatekirja. Osteoporoosi ja haprusmurdude ennetamise patsienditeekonnal on eriõel planeeritud patsiendile üldjuhul kaks visiiti – esimese visiidi ajal toimub patsiendi esmane käsitlus ja terviklik anamneesi kogumine. Seejärel protokollipõhine analüüside ja uuringute tellimine. Märkimisväärne on asjaolu, et arstil on patsiendiga kohtudes ja enne raviotsust kõik vajalikud andmed ees ootamas. Korduvvisiidil toimub analüüside ja uuringute (DXA) põhjal haiguse riski hindamine, elustiilinõustamine (näiteks liikumine, toitumine, D-vitamiini olulisuse rõhutamine). Vajaduspõhiselt suunatakse patsient edasi erialaspetsialistidele. Ravi vajavad patsiendid jäävad osteoporoosi raviteekonnal eriõe vaatevälja, kus jälgitakse nende ravisoostumust ja raviefekti ning tagatakse, et raviteekond enneaegselt ei katkeks.

Kõikide patsientide sõnul oli neil eriõeteenusega positiivne kogemus. Samuti saame öelda, et teenus oli patsiendikeskne – see on abivajajatele kättesaadav ning arvestatakse patsiendi eelistuste ja soovidega. Tegemist on koordineeritud teenusega, kus pakutakse ka emotsionaalset tuge ning infovajadus ja teenuse järjepidevus on tagatud. Tagasiside esitanud olid väga rahul, et piirkonnas pakutakse nende jaoks vajalikku teenust. Rõhutati, et see on mugav, sest ei pidanud kaugele sõitma.

Ajaperioodil 17.11.2021–31.03.2022 toimus Viljandi haiglas osteoporoositeekonnal olevatele patsientidele 105 eriõe vastuvõttu. Kuna tegemist oli uue teenusega, siis tehti teenust tutvustavat mitmekülgset teavitustööd jooksvalt nii haiglas sees kui ka perearstidele. Lisaks kasutati meedia võimalusi, et tutvustada teenust laiemale elanikkonnale.

Katseprojekti tulemusel saame öelda, et eriõdede vastuvõttude rakendamine toetab kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamist piirkonnas. Eriõeteenusega toetatakse arsti ressursi optimaalsemat kasutamist.