Erialaseltsid: surma põhjuse tuvastamise seadus tuleb kaasajastada esimesel võimalusel

Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) kaasajastamine sai alguse 2016. aastal ning 2016-2017 toimetati seadusega päris usinasti, kuid seejärel tekkis paus, meenutavad patoloogide, kohtuarstide ning erakorralise meditsiini arstide selts ja kiirabi liit ministeeriumile saadetud kirjas.

2021. aasta lõpus pöördus Eesti Patoloogide Selts sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri poole, kelle eestvedamisel lubati kaasajastamisega edasi minna. Sisuline tegevus olevat aga olnud lühiajaline ja edasiminek tagasihoidlik. 2022. aastal püüdsid patoloogid koos kohtuarstidega tegevust taas hoogustada. Lõpuks õnnestus see 2023. aastal, mil Tervise Arengu Instituut koostöös teiste osapooltega (Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit, kohaliku omavalituse esindajad jt) korraldas rea koosolekuid, mille tulemusena suudeti teha ära sisuline töö seaduse kaasajastamiseks.

Ministeeriumi poolt olevat lubatud SPTS eelnõud ja seletuskirja 2024. aasta juuniks, et suunata seadusloome edasi riigikokku. Erialaseltside viimane kirjavahetus ministeeriumiga on 2024. aasta septembrist, kus teavitati, et seaduse eelnõuga tegeletakse, kuid mitu pöördumist on jäänud vastuseta.

"Käesolevaks hetkeks oleme juba aastaid sunnitud töötama aegunud surma põhjuse tuvastamise seadusega, kuigi oleme panustanud palju aega ja ressurssi seaduse kaasajastamise ettevalmistusse," lisavad seltsid. "Kogu tegevus on tänaseni tulutu. Olemasolev seadus ei ole ajakohane, takistab adekvaatselt töö tegemist ja ressursside kasutamist."

Erialaseltsid paluvad leida lahendus ja inimesed, et kaasajastada SPTS esimesel võimalusel. Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Patoloogide Seltsi juhatuse esinaine Kaarina Ristmägi, Eesti Kohtuarstide Seltsi seltsi esinaine Delia Lepik, Eesti Kiirabi Liidu juht Taavet Reimers ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts.