Enneaegsete laste varajane vaktsineerimine

Enneaegsete laste immuunsüsteem on sünnijärgselt nõrk, sest võrreldes ajaliste imikutega on neil vähem lümfotsüüte. Liiga vara välismaailma tulnud lapse immuunsüsteem suudab siiski end koguda ning kohaneda uue keskkonnaga. Uuringu eesmärgiks oli leida, milline on antikehade tase erineva gestatsioonieaga lastel pärast iga vaktsineerimisetappi erinevate vaktsiinide puhul. Kuigi võrreldes ajaliste lastega oli enneaegsete laste antikehade tase väiksem, saavutasid pea kõik neist immuunsuseks vajaliku taseme kõigi uuritud haiguste, välja arvatud Haemophilus influenzae B vastu.

Uuringu kohordiks oli 296 enneaegset last ning 66 tervet kontrollisikut varasemast uuringust. Enneaegsed lapsed jaotati kolme gruppi gestatsiooniea järgi: <28 (n=87); 28-32 (n=119); 32-36 (n=90) nädalat. Lapsi vaktsineeriti DTaP-IPV-Hib-HepB vaktsiiniga 2., 3., 4., ja 11. kuul ning PCV10 vaktsiiniga 2., 4., ja 11. kuul pärast sündi. Vereproovid võeti enne vaktsineerimist ning 1 kuu pärast iga vaktsineerimist, kusjuures kõik analüüsid saadi õigeaegselt 220 lapselt.

Emalt saadud IgG-tüüpi antikehade hulk oli enneaegsetel lastel pea kõigi haiguste puhul alla immuunsust tekitava taseme. Erandiks oli vaid teetanuse toksiin, millevastaste antikehade hulk ületas 99,2% uuritavatel baastaseme. Antikehade hulk üldjoones kasvas gestatsioonivanusega, vaid läkaköhavaktsiini puhul ei leitud <28 ja 28-32nädalase gestatsioonieaga gruppide vahel märkimisväärset erinevust.

Pärast eelviimast vaktsineerimist saavutas vähemalt 93,7% enneaegsetest lastest kaitsva antikehade taseme läkaköha, difteeria ja teetanuse toksiinide vastu ning vaktsineerimisjärgselt ei erinenud antikehade hulk oluliselt kontrollgrupi omast. Neid lapsi, kes olid omandanud kaitsva antikehade taseme Haemophilus influenzae B vastu, oli kõigi enneaegsete laste seas tunduvalt vähem (40,6%) kui kontrollgrupis (83,6%) ning alla 28-nädalase gestatsioonivanusega grupis oli osakaal väikseim (34,7%). Pneumokokkide serotüüpide vastaste antikehade hulk erines serotüübiti. Enneaegsete laste antikehade kontsentratsioonide geomeetrilised keskmised olid pea kõigi haiguste puhul madalamad võrreldes ajaliste lastega. Erandiks olid läkaköhatoksiin ja pneumokoki serotüübid 4 ja 19F.

Peale viimast vaktsineerimist omandas 99-100% enneaegsetest lastest kaitsva antikehade taseme kõigi haiguste vastu, peale Haemophilus influenzae B. Viimase puhul saavutas kaitsva antikehade taseme 88,1% kõigist enneaegsetest, sealjuures 81,7% alla 28-nädalaste laste grupist. Läkaköha toksiini, filamentse hemaglutiniini ja pneumokoki serotüüpide 4 ja 19F vastaste antikehade kontsentratsioonide geomeetriline keskmine ei erinenud oluliselt ajaliste ning enneaegsete laste vahel. Kõigi teiste haiguste puhul oli see väärtus aga enneaegsete laste puhul madalam kui ajalistel lastel.

Uuringust selgub, et järgides vaktsineerimisgraafikut, saavutavad enneaegsed lapsed üldjuhul kaitsva antikehade hulga vaktsiinvälditavate haiguste vastu. Seega pole nende vaktsineerimise edasilükkamine näidustatud, sest emalt saadud antikehadest ei piisa ning sellisel juhul jäävad need lapsed pikemaks ajaks kaitseta.

Allikas: https://jamanetwork.com/journals/jama/article-abstract/2770621