ENNE VALIMISI | Sotsid: uus valitsus peab leidma tervishoiu rahastamise osas lahenduse (1)

Kuigi erakondade programmid riigikogu valimisteks alles valmivad, olid enamus neist nõus juba nüüd kirjutama, mida peavad oluliseks tervishoiuvaldkonnas ära teha. Avaldame need Med24-s meile laekumise järjekorras ning kokku koondatult ajakirjas Perearst.

Sotsiaaldemokraatide ideid tutvustas erakonna aseesimees Helmen Kütt

Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et Eestis on ka edaspidi solidaarne tervishoid. Arstiabi peab olema kättesaadav kõigile, sõltumata rahakotist ja elukohast. Meie tervishoiu nurgakiviks on perearstid ja -õed, kes aitavad järjest laiema ringi tervisemurede korral. Eri- ja perearstide tihe koostöö peab tagama selle, et inimesed jõuavad oma muredega õigel ajal ja õiges kohas õige spetsialisti juurde. Digitaalsed lahendused võimaldavad sujuvat raviteekonda ning infovahetust, et inimesed saaksid parimat võimalikku abi.

Võtmetähtsusega küsimus Eesti meditsiinis on lisaraha leidmine, sest ainult nii on võimalik ravijärjekordi lühendada, pakkuda inimestele jätkuvalt kvaliteetset ravi ja väärtustada arste ning õdesid, kelle õlul lasus kroonviiruse kriisi ajal ülisuur koormus. Viimane läbimurre tervishoiu rahastamises toimus ajal, kui tervise- ja tööministri portfelli kandis Jevgeni Ossinovski, kes suutis 2017. aastal järgmiseks neljaks aastaks välja võidelda 215 miljonit täiendavat eurot. Täna on hädasti vaja uut arenguhüpet. Pärast märtsivalimisi alustav uus valitsus peab siin lahenduse leidma. Arenguseire Keskus on erinevad stsenaariumid ja maksumused esitanud. Tegutseda tuleb kohe, veelgi parem, kui seda oleks tehtud eile, kui on soov tagada arstiabi kättesaadavus tänasel tasemel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogramm, nagu ka selle tervishoidu käsitlev peatükk on alles koostamisel. Seega on programm veel esialgne ja võib muutuda, kuid siin on mõned nopped sellest:

• jätkame tervishoiu rahastamise reformiga, et tagada Haigekassa jätkusuutlik rahastus. Lisaraha eest parandame tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja lühendame ravijärjekordi;
• analüüsime ja laiendame universaalset ravikindlustust, sealhulgas vähendame ravikindlustuseta isikute arvu, võimaldame ravikindlustuseta inimestele perearstiteenuse osutamist ja sõeluuringutes osalemist;
• loome piirkondlikud erisused perearstide ja haiglate rahastamisel, et motiveerida arste ja meditsiinitöötajaid maapiirkondades töötama;
• toetame geriaatria eriala õpetamist, et tekiks rohkem eakate tervisele spetsialiseerinud arste ja tervishoiutöötajaid;
• töötame välja vähiravistrateegia tegevuskava, mis keskendub vähi ennetamisele, diagnoosimisele ja kiirele ravi ligipääsule, peab olema ka rahaliselt jätkusuutlik;
• tõstame sõeluuringute teostamiseks vajaliku eapiiri kuni 75. eluaastani;
• loome ja rahastame hoolduskoordinaatorite ametikohti, et inimeste sotsiaal- ja terviseküsimusi lahendataks terviklikult;
• keskendume vaimse tervise probleemide ennetamisele ja varajasele märkamisele. Selleks töötame välja vaimse tervise poliitika ja rahastusmudeli, mis tagaks selle elluviimise. Toome lisarahastuse vaimse tervise valdkonda ning arendame välja vajalikke teenuseid üle Eesti. Toetame vaimse tervise spetsialistide koolitamist ning psühholoogide ja nõustamisteenuste kättesaadavuse parandamist. Teeme kättesaadavaks laste vaimse tervise professionaalse abi kõikides maakondades.
• vähendame tööõnnetuste ja kutsehaiguste esinemist ning selleks soodustame tööandja tegevusi töötajate tervise hoidmiseks;
• avaliku sektori ja erasektori koostöös jätkame e-tervise lahenduste arendamist ja olemasolevate lahenduste täiendamist, muuhulgas loome uusi lahendusi patsientide ja spetsialistide koostöös, et tagada patsientide digivõimekus;
• jätkame ja laiendame tervisele ja spordile tehtavate kulude maksuvabastust. Suurendame maksuvaba summat 600 eurole aastas ühe inimese kohta. Nii laieneks tööandjate võimalus töötajaid motiveerida ja nende tervisesse panustada ning tervishoiusektor saaks lisarahaga parandada teenuste kvaliteeti kõigi patsientide jaoks.

Med24 avaldab Isamaa, Eesti 200, Keskerakonna, Parempoolsete ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna seisukohad. Reformierakond teatas, et neil ei ole tervishoiu osa programmis veel täpselt paigas, mistõttu sooviksid nad seda tutvustada hiljem. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised jätsid oma ideede tutvustamise võimalusele vastamata.