ENNE VALIMISI | Parempoolsed: betooni asemel tuleb pühenduda meditsiinisüsteemi korrastamisele

Kuigi erakondade programmid riigikogu valimisteks alles valmivad, olid enamus neist nõus juba nüüd kirjutama, mida peavad oluliseks tervishoiuvaldkonnas ära teha. Avaldame need Med24-s meile laekumise järjekorras ning kokku koondatult ajakirjas Perearst.

Parempoolsete ideed tervishoius:

Betooni asemel tuleb pühenduda meditsiinisüsteemi korrastamisele

Eesti meditsiinisüsteem tõukub lähteolukorrast, mida muuta ei saa. Vananevas elanikkonnas suureneb pidevalt meditsiiniteenuse vajajate arv. Demograafiline olukord tingib rahvastiku ebaühtlase paiknemise. On väljakutse pakkuda igal pool ja kõigile ühesuguse kättesaadavuse ja kvaliteediga universaalteenust, mis omakorda toob kaasa rahulolematuse ja kriitika.

Parempoolsete arvates peab solidaarsele tervishoiuteenusele lisanduma inimese enda vabadus ja valik, millist teenust ja kust ta soovib saada ning mille eest on ta nõus tasuma. Ja riik peab arste usaldama – nad on targad, võimekad ja teevad häid otsuseid.

Paratamatult tähendavad tänased probleemid meditsiiniteenuste kättesaadavuse ja pikkade ravijärjekordadega seda, et erameditsiini ja eraraha osakaal meditsiinisüsteemis, mis on Eestis täna üks Euroopa madalaimaid, peab tulevikus suurenema. See hõlmab nii teenuste pakkumist, erakindlustuse laiemat levikut, konkurentsi tagamist kui ka teadusinnovatsiooni.

Muuhulgas peavad Parempoolsed õigeks Haigekassa rahastuse suuremat avamist erasektorile ja teenusepakkujate vahelist konkurentsi, mis suurendab kuluefektiivsust. Omavastutuse suurendamine ning erakindlustuste osatähtsuse kasv muudab raviraha liikumise patsiendikesksemaks.

Laiemalt tuleb meditsiinisüsteem tervikuna korrastada ja muuta paindlikumaks, lahendades turutõrke tunnustega probleemid, arendades personaalmeditsiini ning pannes suuremat rõhku ennetamisele ja patsiendi omavastutusele. Ikka selleks, et tervena elatud aastaid jaguks meile kõigile senisest rohkem.

Paraku töötab näiteks perearstisüsteem täna selgelt turutõrke tingimustes, arstid on ühelt poolt suure reformiga ettevõtjateks tehtud, kuid teise käega keelab riik neil ettevõtjatel oma majandustegevust arendada viisil, mis muudaks selle tulusaks.

Esmalt peab riik perearste kuulama ja nende suhtes suuremat usaldust üles näitama, luues neile tööks sobiva õigusliku ja halduskeskkonna ning andes suuremad vabadused lisateenuste pakkumiseks ja omatulu teenimiseks. Perearstidel omakorda tuleb olla riigi suhtes oluliselt nõudlikum, teenus, mida nad pakuvad on asendamatu. Võimalusi ühtaegu parandada perearstikeskuste finantssuutlikkust kui parandada teenuste kättesaadavust on mitmeid.

Esiteks usaldada tarbijat, nii eraisikuid, kohalikke omavalitsusi kui tööandjaid, kes kõik on kahtlemata huvitatud kvaliteetse meditsiiniteenuse kättesaadavusest oma lähikonnas ning sageli valmis ka selle eest tasuma. Lubagem erameditsiinil siin suurem roll võtta, erasektor on kiire ja paindlik. See samm ei vähendaks universaalteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, kuid annaks patsiendile valiku.

Teiseks tuleb perearstidele anda rohkem vabadust, mitte piirata nende õigust täiendavat tulu teenida, nagu seda praegu huvide konflikti argumendile tuginedes tehakse. Huvide konflikti tuleb maandada läbipaistvuse suurendamise, mitte keeldude-käskude kaudu. Kliendile tähendab see, et perearsti keskuses pakuksid teenust näiteks ka logopeed, vaimse tervise õde või füsioterapeut.

Kolmandaks – optimeerimine. Tippspetsialistide, nagu perearstid seda on, aeg ei peaks kuluma patsientidele meenutuskõnede tegemiseks, et nüüd on vaja üks või teine protseduur või uuring ette võtta. Meie IT-võimekus on piisavalt hea, et see osa teenusest automatiseerida.

Riigi esmane ülesanne on luua perearstidele paindlik ja avatud toimeruum, kus neil oleks vabadus ise oma tööd kõige paremini korraldada ning teha sellega kaasas käivaid majanduslikke otsuseid. Paindlikkus tooks kaasa uute lahenduste ja praktikate kasutuselevõtu, muuhulgas näiteks võimaluse, et mitu naaberomavalitsust panevad rahad kokku ja tellivad ööpäevaringse perearsti valveteenuse. Või, et eduka praksise üles ehitanud pensionile suunduv arst saaks elutöö mugavalt järglasele müüa.

Eesti riik on aastaid teinud medisiinisüsteemi suuri investeeringuid, kuid see raha on jõudnud peamiselt betooni ja kallisse tehnikasse. Selle kõrval on tähelepanuta jäänud veelgi hinnalisem inimressurss, järjepidevus, teenuste kvaliteet ning patsiendikogemus. On aeg panna betoon mõneks ajaks pausile ja aidata järele tervishoiu need osad, millest tark ja kvaliteetne tervishoid tegelikult sõltub – selleks on oma tegevuses võimalikult vabad ja motiveeritud töötajad, kiire ja mugav asjaajamine ning teadlikud ja vastutusvalmis patsiendid.

Med24 avaldab Isamaa, Eesti 200, Keskerakonna, Parempoolsete ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna seisukohad. Reformierakond teatas, et neil ei ole tervishoiu osa programmis veel täpselt paigas, mistõttu sooviksid nad seda tutvustada hiljem. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised jätsid oma ideede tutvustamise võimalusele vastamata.