ENNE VALIMISI | Keskerakond: peame suurendama tervishoiu rahastust ja tugevdama esmatasandit (1)

Kuigi erakondade programmid riigikogu valimisteks alles valmivad, olid enamus neist nõus juba nüüd kirjutama, mida peavad oluliseks tervishoiuvaldkonnas ära teha. Avaldame need Med24-s meile laekumise järjekorras ning kokku koondatult ajakirjas Perearst.

Keskerakonna ideid tutvustab eelmine tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Peame suurendama tervishoiu rahastust, kaasajastama taristut ja tugevdama esmatasandit

Haigekassa rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide ja vananeva rahvastiku tingimustes jätkusuutlik. Lisaks on Eestis ligi sada tuhat ravikindlustusega püsivalt katmata inimest. Tervishoiu rahastamise reform võimaldaks tõsta tervishoiutöötajate arvu, parandada töötingimusi, vähendada patsientide omaosalust ning katta ravikindlustusega kogu elanikkond. Tõsiste terviseprobleemide ennetamine, õigeaegne sekkumine ja ravi on alati odavam, aga ka inimlikum kui hiline reageerimine. Sama oluline on edendada terviseteadlikku käitumist ja tervislikke eluviise – igaüks meist peab oma tervise hoidmisse ka ise panustama.

Keskerakonna juhitud valitsused astusid mitmeid samme õiges suunas. Hakkasime maksma ravikindlustusmaksu mittetöötavate vanaduspensionäride eest ning eraldasime Haigekassale 540 miljonit eurot tegevustoetust aastateks 2021-2024, et leevendada kriisi negatiivseid mõjusid. Tervisevaldkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks pakume välja kaks lahendust – suunata Haigekassale ka edaspidi tegevustoetust muude maksutulude arvelt või suurendada ravikindlustusmaksu kogumist laiendades maksubaasi. Tervishoid peab olema solidaarselt kättesaadav teenus, mitte jõukate privileeg.

Samal ajal on ainuõige jätkata tervishoiutaristu uuendamisega üle riigi, et tõsta tervisesüsteemi võimekust ja kriisivalmidust. Kaasaegsed ja läbimõeldud tööruumid toetavad tervishoiutöötajaid, võimaldavad kasutada uusi seadmeid ja tehnoloogiaid ning pakuvad patsientidele mugavamaid ja ohutumaid terviseteenuseid. Oluline on edasi liikuda ka Tallinna Haigla rajamisega, mille vajadus on pandeemia ajal veelgi ilmsemaks muutunud. Tervishoiuteenuste korraldamine on riiklik kohustus, mitte kohalike omavalitsuste ülesanne, mistõttu on ainuõige Tallinna Haigla projekt ellu viia riigi ja pealinna koostöös, kasutades selleks nii Euroopa Liidu toetusfonde kui riigieelarve (NB! mitte Haigekassa) raha.

Kindlasti tuleb teha tihedat koostööd Eesti Perearstide Seltsi ja tervisevaldkonnaga laiemalt esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisel ning leppida ühiselt kokku arengusuunad ja tegevused järgmiseks kümnendiks. Vajalikud on nii õigusaktide kui osapoolte tööjaotuse pidev kaasajastamine, paindlik ja motiveeriv rahastusmudel ning perearstide ja -õdede töö igakülgne väärtustamine, et esmatasandil töötamine oleks ka noorte seas kõrgelt hinnatud karjäärivalik. Panustades esmatasandisse toome terviseteenused elanikele lähemale, sekkume varem, et ennetada haiguste süvenemist, tagame õigeaegse ravi krooniliselt haigetele ning hoolitseme inimeste eest kogu elukaare vältel.

Med24 avaldab Isamaa, Eesti 200, Keskerakonna, Parempoolsete ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna seisukohad. Reformierakond teatas, et neil ei ole tervishoiu osa programmis veel täpselt paigas, mistõttu sooviksid nad seda tutvustada hiljem. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised jätsid oma ideede tutvustamise võimalusele vastamata.