Enne kiirabi saabumist elustamisega alustamine suurendab ellujäämise võimalust oluliselt

Raul Adlas rääkis 3. novembril toimunud peremeditsiini kriisikonverentsil kõigepealt Tallinna Kiirabi taaselustamise analüüsist. Tallinna Kiirabi teeninduspiirkonnas oli eelmisel aastal 260 taaselustamise katset. See on 0,25% kõikidest väljakutsetest.

„Ligi pooled, kes südameseiskuse saavad, surevad ära nii, et neid keegi ei leia, aga need 260 on sellised, kellele on kiirabi kutsutud,“ täpsustas Adlas. Taaselustamise sagedus 100 000 elaniku kohta oli 52, keskmine vanus 59,7. Mehi oli 189, naisi 71.

Eeldatav südame seiskuse põhjus oli kardiaalne (108), teadmata (94), hüpoksia (19), mürgistus (15), trauma (15) või verejooks (6). Kuna osa juhtumite põhjus on teadmata, siis on Adlase sõnul tõenäoliselt kardiaalse põhjuse osakaal veelgi suurem.

„Kahjuks ei ole Eestis elustamisregistrit, mistõttu me ei saa anda kogu Eesti kohta informatsiooni,“ kommenteeris Adlas.

Kardiaalsetest juhtudest saadi mullu 35 juhul süda uuesti käima ja patsient viidi haiglasse. See ei tähenda, et nad kõik ellu jäid. Haiglast välja kirjutatud säilinud kesknärvisüsteemitalitusega patsiente oli 14 (40%).

„Kui paneme kõik kokku, kes on äkksurma saanud – ka poodud, üledoosid ja elektrilöögid –, siis ligi 45% kõikidest, kes kiirabi käigus ellu jäävad ja haiglasse jõuavad, tulevad haiglast täie mõistusega välja,“ ütles Adlas.

Kiirabi jõuab väljakutsele ruttu, aga alati mitte nii ruttu, et abivajaja aju oleks veel päästetav. Seetõttu on väga oluline, et elustamine algaks võimalikult kiiresti. Nende, kelle puhul alustati kiirabieelset elustamist, potentsiaal ellu jääda ja haiglast mõistusega välja tulla, on oluliselt suurem kui nendel, kellele lihtsalt kutsuti kiirabi ja oodati. Elustamisel enne kiirabi esmaabi saanutest kirjutati haiglast välja 57%, mitte esmaabi saanutest 38%.

„Täna on päris hea koolitus meie häirekeskusel 112, kus on valvemeedik,“ ütles Adlas. „Neil on protokoll ka selle jaoks, kui inimene on nõus kuulama juhendamist. Ta paneb oma telefoni valjuhääldi peale ja häirekeskus juhendab.“

Adlas tõi välja Tervisekassa kodulehel olevad käsitlus- ja tegevusjuhendid, mille alusel kiirabi tegutseb. Ta märkis, et maailmas täiendatakse elustamise algoritme umbes iga viie aasta järel ja kui oled koolitusel käinud näiteks kümne aasta eest, siis ei pruugi teadmised enam olla täiesti ajakohased.

Adlas rääkis viimasest elustamise algoritmist, mille leiate siit.

„Kui me seda skeemi vaatame, siis ta on muutunud aastatega järjest lihtsamaks,“ ütles Adlas. „Kõige olulisemaks täna loetakse kaudset südamemassaaži.“

Ta võttis kokku nii: „Hingamistee lahti, massaaž, kui on võimalus, alustad ventilatsiooniga ja võimalusel paned kõritoru. Kaks korda ventileerid, 30 korda masseerid. Esimesel võimalusel teed rütmikontrolli ja saad defibrilleerida, suuremas keskuses võiks olla AED.“

Adlas soovitas üle vaadata https://www.erc.edu/ veebilehe, kus jagatakse inglise keeles elustamise kohta teavet. Seal on skemaatilised posterid erinevate olukordade kohta.