Emotsionaalse enesetunde küsitlus: meditsiinivaldkonna töötajate seas esineb vaimset kurnatust keskmisest rohkem
Peaasi.ee poolt korraldatud emotsionaalse enesetunde testi tulemuste analüüs näitas, et töötajate vaimne kurnatus on suurim meditsiinivaldkonnas (51%) ja avalikus sektoris (49%), kus esineb ka keskmisest rohkem uneprobleeme.
Avaldatud
Viimati uuendatud
„Üllatuslikult olid haridustöötajatel, eelkõige lasteaia töötajate tõttu, keskmisest oluliselt madalamad näitajad nii depressiooni kui ka ärevuse tunnuste osas võrreldes teiste sektoritega,” selgitas Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Ärevuse, depressiooni ja vaimse kurnatuse tunnuseid esines keskmisest rohkem 15-39 aastaste seas. Anna-Kaisa Oidermaa sõnul võib see olla seotud selle eluetapi intensiivsusega.
„Sel perioodil toimub inimese elus päris palju: õpitakse, töötatakse ja luuakse pere ning sageli tuleb toime tulla mitmete samaaegsete ootuste ja kohustustega, mis võib aeg-ajalt ülejõukäivaks osutuda. Samal ajal ei ole veel käepäraseks kujunenud sotsiaal-emotsionaalsed pädevused, mis ülemäärasele stressile vastu aitaks astuda,” märkis ta.
Lisaks toob ta esile, et ärevuse tunnuseid esines naistel (36%) rohkem, kui meestel (25%) ning ka vaimse kurnatuse tunnuseid esines naistel (49%) rohkem kui meestel (39%).
Anna-Kaisa Oidermaa sõnul võib see tuleneda sellest, et naised panustavad rohkem aega tasustamata hooletööle, nagu näitas möödunud aastal Praxise avaldatud uuring, mis omakorda võib suurendada vaimse tervise probleeme.
“Samas on oluline rõhutada, et see ei tähenda, et meestel esineb vähem vaimse tervise raskusi, vaid need võivad avalduda teisel moel, näiteks sõltuvuskäitumisena,” rääkis ta.
Peaasi.ee on viis aastat korraldanud organisatsioonides kevadeti emotsionaalse enesetunde testimist, mille tulemused on aastate lõikes püsinud üsna ühtlasena.
„Tööandjad on hakanud rohkem teadvustama vaimse tervise probleeme ja nendega tegelemise vajadust, kuid vahel on keeruline leida õige lähenemine. Üks võimalik samm oleks, kui igas töökollektiivis oleks vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud inimene, kes suudab märgata kolleegide vaimse tervise raskusi ning pakkuda esmast vajalikku tuge. Samuti võib vaimse tervise esmaabi oskustega inimese olemasolu organisatsioonis anda tõuke vaimse tervise teemaliste diskussioonide tekkimisele ning vaimset tervist väärtustava töökultuuri arendamisele,“ rääkis Anna-Kaisa Oidermaa.
