EMO ülekoormus tuleb isepöörduvate patsientide arvelt
EMO ülekoormus tuleb valdavalt isepöörduvate patsientide arvelt ning sellel süsteemil hetkel filtrit ees ei ole, ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht dr Sander Poks.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Poks kirjutas Postimehes, et filtrite loomisel on olulised miinused.
"Kui lubada EMO-sse ainult patsiente, kes on sinna suunatud perearsti saatekirjaga või kes tuuakse kiirabiga, siis kasvaks ebavajalike transportide arvelt oluliselt kiirabi töökoormus. Lisaks jääksid paljud patsiendid, kes muidu oma tõsise terviserikkega ise EMO-sse pöörduksid, saatekirja otsima, mistõttu võib nende abi oluliselt hilineda. Nende patsientide jaoks, kes on juba EMO-sse jõudnud, aga erakorralist käsitlust ei vaja, saab edaspidi tõenäoliselt lahenduseks olema õe iseseisev vastuvõtt. Õde hindab patsiendi seisundit ja kui seisund ei vaja erakorralist abi, siis pakub õde ise patsiendile esmast nõustamist ja soovitab, kuhu edasi pöörduda."
Poksi sõnul on riskid ka visiiditasu kehtestamisel, sest liiga kõrge tasu korral on oht, et patsient, kes erakorralist abi vajab, ei julge selle abi saamiseks kuskile pöörduda. "Kui hakata selekteerima, et erakorralisematele patsientidele on visiit tasuta ja mitteerakorralistele tasuline, siis tekib alati küsimus, et kes seda otsustab, mille alusel ja kes lahendab tekkida võivad vaidlused."
Ülekoormuse lahendustena näeb arst patsientide terviseteadlikkuse tõstmist ja häirekeskuse filtri parandamist.