EMO retsepte soovivaid patsiente ei oota, kiirabi retsepte ei kirjuta
Kuigi Tervisekassa teatas Aktuaalses Kaameras, et inimesed võiksid pöörduda hädaolukorras nädalavahetusel retsepti saamiseks erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kiirabi poole, pole EMO-d sellistest patsientidest huvitatud ja kiirabi retsepte ei väljasta.
Aktuaalse Kaamera uudislõigus, kus käsitleti teemat, et perearsti nõuandetelefon suunab esmast retsepti küsima tasuliselt numbrilt, teatas Tervisekassa, et nädalavahetusel on inimesel hädaolukorras retsepti saamiseks võimalik pöörduda ka EMO või kiirabi poole. Uurisime, mida arvavad sellisest soovitusest asjaosalised. Tervisekassa pressiesindaja Sander Rajamägi selgitas peale artikli avaldamist, et EMO-sse või kiirabi poole tuleks pöörduda eluohtlikus või hädaolukorras. Kiirabi osas pidas Tervisekassa ERR-ile antud kommentaaris silmas seda, et kui inimesel on päriselt eluohtlik seisund ja tal ei ole võimalik liikuda, on tal võimalik kutsuda kiirabi, kes annab talle esmaabi ning vajadusel viib inimese haiglasse, kus on olemas vajaminev ravim. Tervisekassa selgitusi saab lugeda siit.
"Kui patsient avastab peale perearsti vastuvõtuaega, et ravimiretsept vajab pikendamist, siis on igati mõistlik helistada nõuandeliinile ja sealt abi küsida – kõige kiirem lahendus!" ütleb Pärnu Haigla erakorralise meditsiiniabi teenistuse juhataja Marit Õun. "EMO-sse peaks pöörduma siiski ainult erakorralise meditsiiniabi saamiseks – retsepti pikendamine siia ei kvalifitseeru."
Ta toob võrdluseks, et kui tasulise nõuandeliini ooteaeg on ca 5 minutit, siis EMO-s määratakse retsepti pikendamise sooviga patsiendile sinine triaaž. See tähendab ooteaega kuni 6 tundi.
"Eraldi küsimus on välismaalased, kes on oma retseptiravimid (näiteks insuliin või allergiaravimid) teise riiki unustanud – nende jaoks on tõesti EMO ainuke koht, kust oma tervisemurele lahendus saada," lisab ta. "Tänases olukorras, kus kõikides Eesti haiglate EMO-des on probleemiks pikad ootejärjekorrad, jääb Tervisekassa soovitus retseptide pikendamiseks EMO-sse pöörduda kahjuks arusaamatuks."
"Kui patsiendid vajavad erakorralist abi, on pöördumine Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda igati põhjendatud. Kui aga patsiendi seisund ei vaja erakorralist käsitlust, ei ole mõistlik ega jätkusuutlik kasutada erakorralise meditsiini osakonna ressurssi," leiab ka Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Liis Salumäe. "Seda ka retseptide väljastamise ja pikendamise puhul, sest retsepti vajadus ei pruugi kvalifitseerida erakorraliseks vajaduseks."
Ta lisab, et retsepti saab pikendada küll perearsti nõuandeliini 1220 kaudu, ent samuti saavad patsiendid ise olla tähelepanelikud ning aegsasti enne ravimi lõppemist pöörduda retseptide pikendamise sooviga perearsti poole.
"Esmaste retseptide väljastamiseks, mis ei ole tingitud patsiendi erakorralisest seisundist, ei peaks pöörduma erakorralise meditsiini osakonda," kinnitab ta.
"Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgituse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO juht Vassili Novak. "EMO on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. See ei sisalda patsiendi soovi järgi retsepti kirjutamise kohustust."
Ta lisab, et patsiendid peavad pöörduma retseptisooviga oma perearsti poole. Nõuandetelefon 1220 on abiks teatud ravimite retsepti pikendamiseks, eriti töövälisel ajal, kuid Novak rõhutab, et 1220 teenistus ei ole alternatiivne arsti vastuvõtt, kuhu on mugav pöörduda iga soovi või probleemiga. Samuti pole seda kiirabi ja EMO – neil on oma selge roll.
Foto: Aktuaalne Kaamera/ERR kuvatõmmis
Eesti Kiirabi Liidu juht Taavet Reimers ütleb, et uudisest kõlama jäänud üleskutse kutsuda retsepti pikendamiseks kiirabibrigaad, on ekslik.
"Kiirabi kui tervishoiuteenus on defineeritud Tervishoiu korraldamise seaduses – kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse," ütleb ta. "Kiirabibrigaadil ei ole võimalik retsepte välja kirjutada ega ka pikendada."
Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas pakub, et sellise soovituse taga võib olla mingisugune kommunikatsioonihäire.
"Patsiendile peab selgitama töötavaid lahendusi. Kiirabi ravimiretsepti saamiseks kutsuda ei ole mõtet – seda sealt ei saa. On olemas küll mõned erandid, aga see ei puutu praegu asjasse. Kiirabiõde selliseid retsepte ei väljasta," selgitab ta. "Retseptiravim määratakse üldjuhul ikka arsti poolt peale vastava haiguse diagnoosimist, mis eeldab sageli analüüse ja uuringuid."
Adlase sõnul pole kindlasti ka EMO see koht, kuhu peaks tulema tundideks järjekorda seisma kõrvuti luumurdudega ja valutavate kõhtudega patsientidega.
"Sealne ülekoormus on vähemalt Tallinnas põhjustanud tõsiseid häireid erakorraliste haigete ravis ja veel täiendavat koormust vaja ei ole," ütleb ta.
"Kust siis saaks näiteks põiepõletikku põdev patsient reede õhtul vajaliku ravimi, kui seisund on patsiendile tuttav? Perearsti nõuandeliin on asjakohane valik ja teatavate protseduuridega on telefonikonsultatsiooni pealt patsiendi terviseandmetega tutvumisel konsultant-arstil sellise retsepti väljastamine võimalik," lisab ta. "Kas selle eest võiks küsida mõne euro tasu? Miks mitte! Samas on haigusi, mida ainult telefoni teel konsulteerida ei saa ja siin oleks ikkagi vaja lahendada õhtuti ja nädalavahetustel kasvõi mõned tunnid töötavate tervisekeskuste küsimus. See võtaks ära osa koormust haiglate EMOst ja annaks ka ülaltoodud probleemile süsteemse lahenduse."
Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov märgib, et Tervisekassa teatas Aktuaalses Kaameras, et inimesel on võimalik nädalavahetusel retsepti saamiseks pöörduda ka EMO või kiirabi poole hädaolukorras, mitte ta ei soovita seda.
"Tervisekassa ei soovitanud pöörduda EMOsse retseptide pikendamiseks, mis on meie hinnangul väga õige. Erakorralise meditsiini osakonna teenus on mõeldud just erakorraliste tervisemurede lahendamiseks (näiteks traumad, ägedad haigestumised jms), kusjuures meie haigla statistika näitab läbi aastate EMO visiitide arvu järjepidevat kasvutrendi," ütleb ta. "Mis puudutab aga igapäevase raviskeemi ravimeid, siis tavapraktika üldjuhul näeb ette nende retseptide pikendamist perearsti poolt."