Ema diabeet on seotud aktiivsus-tähelepanuhäirega lastel
Raseduseelse või -aegse diabeediga emade lastel võib olla suurenenud risk aktiivsus-tähelepanuhäire kujunemiseks, viitab suur mitmerahvuseline kohortuuring. Diabeedi mõju on väiksem kui varasemates uuringutes leitud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Tänavune Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni (EASD) 58. aastakonverents toimus hübriidkonverentsina 19.–23. septembril Stockholmis. Konverentsil tutvustati värskeid uuringuid ja uuendusi diabeedi valdkonnas. Konverentsi ülevaade ilmus oktoobri Perearstis. Telli ajakiri siit!
Varasemates uuringutes on leitud, et diabeediga emade lastel on suurenenud aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) risk, kuid need uuringud on olnud väiksed, põhinenud patsientide ütlustel ja pole suutnud arvestada oluliste mõjutavate teguritega. Samuti on varasemate uuringute tulemused olnud väga heterogeensed.
Küsimusse selguse toomiseks analüüsiti andmeid mitmetest andmebaasidest Hongkongist, neljast Põhjamaa riigist ja Taiwanist. Uuringus oli enam kui 4,5 miljonit ema-lapse paari, kus lapsed olid sündinud vahemikus 2001–2018 ja jälgimisperiood ulatus vähemalt 2020. aastani. Andmebaasides polnud andmeid mitte üksnes laste ATH ja emade diabeedidiagnooside kohta, vaid ka muud asjaolud, nagu emade muud diagnoosid, ravimid ja rida sotsiodemograafilisi tegureid. Kokku arvestati 24 erineva kaasuva teguriga.
Emade diabeedi esinemissagedus oli kolmes uuritud kohordis erinev: Hongkongis 8,8%, Taiwanis 3,3% ja Põhjamaades 6,8%. Enne rasedust oli emadel diabeeti diagnoositud Hongkongis 0,5%-l, Taiwanis 0,2%-l ja Põhjamaades 2,2%-l. Gestatsioonidiabeet lisandus Hongkongis 7,8%-l, Taiwanis 3,1%-l ja Põhjamaades 4,6%-l. ATH esinemissagedus oli suurim Taiwanis (9,6%), järgnesid Hongkong (4,2%) ja Põhjamaad (2,6%).
Leiti, et kui emal oli raseduse ajal diabeet, tõi see lastele 16% suurema tõenäosuse ATH diagnoosiks kui ilma diabeedita emade lastel. Raseduseelselt diagnoositud diabeet suurendas laste ATH riski 40% võrra, gestatsioonidiabeet 13% võrra, 1. tüüpi diabeet 36% ja 2. tüüpi diabeet 37% võrra.
Sai võrrelda ka ühel ja samal emal sündinud lapsi, kus ühe raseduse ajal emal oli diabeet ja teisel juhul polnud. Selles analüüsis gestatsioonidiabeet laste ATH riski ei mõjutanud. Seega näib, et ATH riski mõjutavad siiski rohkem ühine geneetika ja keskkonnategurid, mitte ema diabeet.
Järgmine samm oleks vaadata, millist mõju avaldab glükeemiline kontroll laste ATH riskile.
Kasutatud kirjandus
- Cesta CE, et al. Maternal diabetes and attention-deficit/hyperactivity disorder in childhood.