Elutähtsate teenuste ja nende osutajate ring laieneb

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (426 SE), mis laiendab elutähtsate teenuste ja nende osutajate ringi ning aitab parandada teenuseosutajate ja kogu riigi valmisolekut kriisidega toime tulla.

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevus ning riigi toimimine eri laadi kriisides. Elutähtsaks loetakse teenust, kui sel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab muu hulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju ning sel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

Seadusega lisatakse elutähtsate teenuste nimekirja lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, toidu ja ravimitega varustamine ning perearstiabi toimimine. Kui praegu korraldab Sotsiaalministeerium vältimatu abi tagamist, siis edaspidi tuleb elutähtsa teenusena tagada tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Muudatuste tulemusel saavad elutähtsa teenuse osutajaks näiteks lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, aga ka perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.

Teise lugemise käigus otsustas Riigikogu ülevõetavat direktiivi Eesti jaoks laiendada ja määratleda elutähtsa teenusena ka avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ja selleks vajaliku üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. Selleks lisati elutähtsa teenuse osutajate hulka Eesti Rahvusringhääling ja sideettevõtja AS Levira.

Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada õppuseid ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatud nõudeid, sealhulgas selgitada välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ja teha neid täitvatele inimestele vajadusel taustakontroll. Samuti peavad teenusepakkujad olema muudatuste kohaselt valmis läbima teenuse toimepidevuse hindamiseks sõltumatu auditi.

Seadus loob alused ka riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Riigikantselei juhtimisel hakatakse edaspidi koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat, et teenuseosutajate toimepidevust paremini suunata ja kavandada. Strateegia osana peavad kõik omavalitsused koostama oma riskianalüüsi ning hindama riske, haavatavust ja valmisolekut riskide realiseerumiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 63 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril.