Elustamiskatse võib päästa elu isegi minuteid pärast südame seiskumist
Kuigi südame seiskumisel on oluline iga järgnev sekund, parandab kõrvalseisja elustamine väljavaateid tema ellujäämiseks oluliselt isegi juhul, kui sellega tehakse algust kümme minutit pärast atakki, vihjab hiljutine uuring.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Kaasaegne südamemassaaži tehnika arendati välja juba 1950ndatel. Kuigi elustamist hakati laialdasemalt õpetama juba järgmisel kümnendil, proovivad inimesed isegi arenenud riikides seiskunud südamega inimesi sel viisil päästa umbes 40 protsendil juhtudest. Eestis alustatakse elustamist enne kiirabi saabumist igal kolmandal juhul, kirjutab Novaator.
Hiljuti ilmunud töös üritasid USA teadlased eesotsas Evan O'Keefe'iga Missouri-Kansas City Ülikoolist paremini aru saada, palju sellest kõigest kasu on. Selleks võtsid nad ette Ühendriikide riikliku südameseiskumiste registri CARES, mis koondab endasse ligi 200 000 dokumenteeritud südameseiskumise juhtumit aastatest 2013–2022, kus traagiline sündmus leidis aset väljaspool haiglat. Töörühm leidis, et keskmiselt tõusis kõrvalseisja elustamise katsetest alati rohkem kasu kui kahju.
Samas näitas analüüs selgelt, et mida kauem elustamise alustamisega viivitati, seda väiksemaks jäi positiivne mõju. Näiteks tehes elustamisega algust esimese kahe minuti jooksul pärast südame seiskumist, jäi inimene ellu 81 protsendi võrra sagedamini ja võimalus märkimisväärse ajukahjustuse vältimiseks kasvas 95 protsenti. Samal ajal leidis O'Keefe, et kasu on isegi sellest, kui elustamisega tehakse algust kümme minutit pärast atakki. Nende ohvrite võimalus ellu jääda oli ligi viiendiku võrra suurem. Samuti tekkis neil 22 protsendi võrra harvemini märkimisväärne ajukahjustus võrreldes nende inimestega, kelle häda lihtsalt pealt vaadati. Sealt edasi aga elustamisest märgatavat kasu polnud.