Elle-Mall Sadrak: vaktsiinide tellimiskeskkond tuleb korda teha
Perearstide seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak rääkis täna riigikogus, et perearstide kõige suurem mure vaktsiinide vähesuse kõrval on kehv tellimiskeskkond.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Laagri perearst Elle-Mall Sadrak rääkis täna riigikogus COVID-19 vastu vaktsineerimise kitsaskohtadest perearsti pilgu läbi.
Sadrak nentis, et perearstide telefonikonsultatsioonide hulk on viimasel ajal väga palju suurenenud.
„Eile oli esmaspäev ja esmaspäevad on teadupärast perearstidele kõige kiiremad tööpäevad. Meile tuli sisse umbes 1000 kõnet. Neist jõudsime ära vastata umbes pooled,“ rääkis ta. „See tähendab, et perearstide kättesaadavus on natuke piiratud. Ja miks see on piiratud? See on piiratud sellepärast, et kõik otsused, mida teeb riik, kõik otsused, mida teeb terviseamet, haigekassa, kõik mõjutavad otseselt perearsti tööd.“
Perearstidele toob tööd juurde näiteks riiklike piirangute kehtestamine, sest siis hakatakse küsima rohkem hoolduslehti, kuid ka näiteks see, kui terviseameti Põhja regioon loobus lähikontaktsetega tegelemisest, sest inimestel tekkis palju vastamata küsimusi. Samuti see, kui tuli välja, et eesti.ee keskkonnas tuleks e-post ümber suunata, et vaktsineerimise kohta infot saada.
„Arvake, kui paljud perearstikeskused said kõne: kuidas ma seda teen, ma ei oska seda ümber suunata? Nad helistavad perearstikeskusele, sest seda infot ei ole laiemalt avalikustatud,“ rääkis Sadrak. „Ja väga on vaja, et ka perearstid saaksid uue info õigeaegset ja usaldusväärsest allikast.“
Peamine probleem on Sadraku sõnul praegu ikkagi see, et vaktsiini lihtsalt ei ole piisavalt.
„Me oleme defitsiidi tingimustes,“ lausus perearst. „Ükskõik, kui palju meil on neid tervishoiuteenuse osutajaid, kes tahaksid osutada vaktsineerimisteenust, kui meil seda vaktsiini lihtsalt ei ole, siis pole ka midagi vaktsineerida.“
Sadrak tõi näiteid COVID-19 vaktsiinide tellimisega seotud probleemidest, lisades, et väga suur probleem on tellimiskeskkonna muutmine. Nüüd pidavat see muutuma juba kolmandat korda.
„Sa saad kinnituse, et vaktsiin jõuab pühapäeval või esmaspäeval Eestisse, perearstikeskusesse tuleb tarne teisipäeval, alustada saad kolmapäeval või neljapäeval,“ rääkis Sadrak. „Aga päriselus on nii, et hakkad patsiente kohale kutsuma siis, kui vaktsiin on kohal ja põhjus on selline: su tellimuse kinnitusel on kirjas, et sõltuvalt vaktsiini kättesaadavusest võib tarnekogus olla väiksem. Kuidas ma siis tean, kas ma saan 30 doosi või 38 doosi? Ma ei saa sellist kinnitust usaldada, et julgeksin ette planeerida seda, kui palju ma inimesi kutsun.“
Sadraku sõnul oleksid enamus perearstikeskused valmis vaktsiini olemasolul massvaktsineerima. Ta tegi reedel kiire küsitluse, millele vastas 179 keskust 440st. Sadrak uuris, kui paljud oleksid valmis korraldama oma riskigrupi massvaktsineerimist. Ta sai vastuse, et 80,7% oleksid valmis seda tegema.
Mida tuleks muuta?
„Esiteks võiks suurendada vaktsiinitarneid, kokkuleppeid teha erinevate riikidega, vaadata, kas saab kuskilt midagi osta,“ pakkus Sadrak. Lisaks võiks olla rohkem autosid, mis vaktsiine üle Eesti laiali viivad.
„Pfizeri ja Moderna vaktsiini jaotus peab olema seotud ka sellega, kui palju on perearstil 70+ riskirühma kuuluvaid patsiente,“ lisas ta. „Või AstraZeneca vaktsiini vanuselise ülempiiri kaotamine, kahe doosi vahe pikendamine - see annaks meile kohe selle, et me saame rohkem inimesi ära vaktsineeritud.“
Sadraku sõnul on perearstide kõige suurem mure see, et tellimiskeskkond ja kinnitused oleksid usaldusväärseks ning lõppeksid ära üllatused koguste osas.
„Tellimiskeskkond ei ole inimesesõbralik, ta ei ole üldse perearstisõbralik,“ ütles Sadrak. „See peab olema selline, kus on välistatud vigade tegemine. Kurb on iga päev saada perearstidelt kirju, et on tulnud terviseametilt tagasilükkamine või tühistamine lihtsalt sellepärast, et arst magas õige aja maha, millal tellida või tellis valeks nädalaks. Tellimiskeskkond tuleb korda teha!“
„Vaja on, et riskigruppi kuuluvate isikute vaktsineerimise andmed uueneksid regulaarselt, need tuleb kokku viia positiivse koroonatesti saanud isikutega,“ jätkas ta. „Viimane tabel, mille perearstid said, on 11. jaanuari seisuga. Seal ei ole informatsiooni, kas patsient on kuskilt mujalt juba vaktsiini saanud."
Lisaks tuleb tema sõnul võimaldada teha nendel perearstidel massvaktsineerimisi, kes seda soovivad, ning kiirendada üleriigilise digiregistratuuriga liidestumist nii, et see oleks perearstikeskustes ka kasutatav.
Sadrak märkis, et venekeelne kommunikatsioon lonkab väga tugevalt: "Ka nemad peavad saama arusaadavat infot."