Elle-Mall Sadrak: perearsti nimistu ei peaks olema eluaegne

Sadrak märkis, et kahjuks on Eestis perearstikeskuseid, mille töökvaliteet annab soovida, näiteks puudub patsientide etteregistreerimine vastuvõtule või pereõel arvutiga töökoht. „Kui õel ei ole arvutit ega töökohta, siis millisest tööst me räägime?“ küsis Sadrak ja lisas: „Kvaliteedi osas tuleks üks hetk mõelda, kas kõik perearstid peavad edasi olema perearstid.“

Sadraku sõnul peaks baasraha keskustele, mis osutavad oma patsientidele rohkem teenuseid, olema suurem, ja nimistu ei peaks olema eluaegne. „Arstidel ja õdedel oleks kohustus osaleda teatud koolitustel, hoida ennast kursis uuemate teadmistega. Mitte nii, et inimene käis 20 aastat tagasi kursustel, sai kutse kätte ja töötab samamoodi edasi.“

Paraku pole paljudel patsientidel ka võimalust perearsti vahetada. „Kui meil on teeninduspiirkonnad väga kindla valla suurusega, siis patsient ei saagi maakonnas teise arsti juurde minna – tal ongi ainult üks arst. Tegelikult on see patsientide suhtes äärmiselt ebaaus.“

Perearstide seltsi juhatuse liikme sõnul peaks selguse vajalike muudatuste kohta tooma loomisel olev esmatasandi arstiabi arengukava.

„Võib ju mõelda, et inimesed on 20 aastat töötanud ja parem mingi arst kui mitte midagi, aga arvan, et tuleviku mõttes võiks olla nii, et perearstil võiks olla võimalus ise oma meeskond komplekteerida. Näiteks kui tahan, et mul oleks kahe õe asemel viis õde, siis oleks mul ka selleks rahastus tagatud. Kui mul oleks rohkem õdesid, saaksin ilmselt teenindada kvaliteetselt rohkem kui 2000 patsienti. Siis võib-olla ei ole meil vaja, et kõik perearstid peavad olema edasi perearstid. Mina pooldaksin kohustuslikku resertifitseerimist. See, et arst käib 60 tundi aastas koolitustel, on minu meelest elementaarne,“ lisas Sadrak.