Ekspertsoovitused pika COVID-19 diagnoosimiseks ja käsitluseks

Ühendkuningriigis elab hinnanguliselt üks miljon inimest nn pika COVID-19-ga. COVID-19 põdenuid on seal ligi kaheksa miljonit ja selle patsientide hulga tulevased mõjud tervishoiusüsteemile ei ole teada.

Avaldatud Viimati uuendatud

Kuna haigus on ettearvamatu, leevenemiste ja relapsidega, ja seotud seisundid võivad avalduda nädalaid kuni kuid hiljem, tuleb neid patsiente kergekäeliselt uurida ja edasi suunata. Ühendkuningriigis tegutsevad spetsialiseerunud pika COVID-19 kliinikud, kuid selle uue seisundi optimaalseks uurimiseks ja raviks on tõendust vaid piiratud hulgal. Seetõttu koostati Ühendkuningriigis 14 erialalt pärit 33 klinitsisti (sealhulgas 11 perearsti) koostöös konsensuspõhine soovituste pakett üld- ja perearstidele, kes nende patsientidega kokku puutuvad.

Pika COVID-19 diagnoosi peaks kaaluma patsientidel, kes on COVID-19 põdenud (olgu testiga kinnitatud või kliinilise diagnoosina) ja kellel tekivad neli või enam nädalat pärast esialgset haigestumist uued või lainetavad sümptomid, mille hulka võivad kuuluda (mittetäielik loetelu) õhupuudus, rindkerevalu, südamepekslemine, ebaadekvaatne tahhükardia, vilistav hingamine, striidor, urtikaaria, kõhuvalu, kõhulahtisus, liigesevalu, neuralgia, hääle muutused (düsfoonia), väsimus, neurokognitiivne väsimus, kognitiivne kahjustus, pikaleveninud palavik ja neuropaatia.

Teadmisi pika COVID-19 kohta alles koguneb, aga teadaolevalt võivad esineda müokardiit või perikardiit, mikrovaskulaarne angiin (stenokardia), südamerütmihäired (sealhulgas ebaadekvaatne siinustahhükardia, kodade laperdus, kodade virvendus ja sage ventrikulaarne ektoopia), düsautonoomia, sealhulgas posturaalne ortostaatilise tahhükardia sündroom (PoTS), nuumrakkude aktivatsioon (sealhulgas urtikaaria, angioödeem ja histamiinitalumatus), interstitsiaalne kopsuhaigus, trombemboolia (nt kopsuarteri trombemboolia, mikrotrombid või ajuveenide tromboos), müelopaatia, neuropaatia, neurokognitiivsed häired, neerukahjustus, esmakordselt vallandunud diabeet ja türeoidiit, hepatiit ja maksaanalüüside muutused, püsivad seedetraktikorratused (sealhulgas kõrvetised, kõhulahtisus ja isutus), esmakordselt vallandunud allergiad ja anafülaksia, hääle muutused (düsfoonia).

Ekspertpaneel on teinud pika COVID-19 diagnoosimiseks 13 soovitust:

  1. võimaliku pika COVID-19 sümptomeid peab uurima ja patsiendi edasi suunama vastavalt kohalikele juhenditele. Pikk COVID-19 ei ole piisav diagnoos seni, kuni teisi põhjuseid pole välistatud.
  2. vajalik on kontaktvisiit põhjaliku anamneesi ja kehalise läbivaatusega. Kaaluma peab muid mitte-COVID-19 diagnoose. Esmane analüüside paneel peaks hõlmama kliinilist vereanalüüsi, C-reaktiivset valku, neerufunktsiooni, maksafunktsiooni, kilpnäärmefunktsiooni analüüse, HbA1c, D-vitamiini, magneesiumi, vitamiin B12, foolhapet, ferritiini ja luuainevahetuse näitajaid.
  3. respiratoorsete sümptomitega patsientidel peaks kohe varakult kopsuröntgeni korraldama. Normaalne röntgenpilt ei välista hingamisteede patoloogiat.
  4. tavaline spiromeetria võib olla normaalne, kuid patsientidel võib olla difusioonihäireid, mis viitavad kopsude armistumisele, kroonilisele kopsuarteri trombembooliale või mikrotromboosile. Tuleks kaaluda patsiendi kopsuarsti vastuvõtule suunamist.
  5. õhupuudusega patsientidel peaks hapniku saturatsiooni mõõtma puhkeolekus ja pärast eakohast lühikest koormustesti. Hüpokseemia või koormusest indutseeritud desaturatsiooni korral vajab patsient edasi suunamist.
  6. õhupuuduse ja hingelduse puhul tuleb kaaluda võimalikke kardiaalseid põhjuseid.
  7. normaalne D-dimeeride analüüs ei välista trombembooliat, eriti kroonilist tromboosi. Kui kliiniliselt esineb kahtlus kopsuarteri trombembooliaks, tuleb patsient suunata uuringutele. Trombemboolia võib esineda haiguse igas staadiumis.
  8. ebaadekvaatse tahhükardia ja/või rindkerevaluga patsiendil tuleb korraldada EKG, troponiin, Holtermonitooring ja ehhokardiograafia. Müokardiiti ja perikardiiti ei saa ehhokardiograafiaga üksinda välistada.
  9. rindkerevaluga patsientidel võib normaalse ehhokardiograafia järel vajalikuks osutuda südame MRT-uuring, et välistada müoperikardiit ja mikrovaskulaarne angiin/stenokardia.
  10. südamepuperdamise ja/või tahhükardiaga patsientidel tuleks mõelda autonoomsele düsfunktsioonile.
  11. nuumrakulist häiret tuleks kaaluda patsientidel, kellel esinevad urtikaaria, vilistav hingamine, ebaadekvaatne tahhükardia, südamepuperdamine, õhupuudustunne, kõrvetised, kõhukrambid või puhitus, kõhulahtisus, unehäired või neurokognitiivne väsimus.
  12. kognitiivsete raskuste esinemisel, mis häirivad tööd või sotsiaalset funktsioneerimist, tuleks kaaluda neurokognitiivset hindamist.
  13. liigesevalude ja -tursega patsientidel peaks kaaluma reaktiivse artriidi või sidekoehaiguse diagnoosi ja neid patsiente vastavalt käsitleda ja edasi suunata.

Soovitused pika COVID-19 käsitluseks:

  1. kardiaalsete sümptomitega patsiendid peaksid piirama oma südame löögisagedust 60%-ni maksimaalsest (tavaliselt umbes 100-110 lööki minutis) ja neil peaks enne treeningute alustamist tegema vähemalt EKG ja ehhokardiograafia. Kaaluma peaks juhendatud treeninguid, kuna patsientidel võib esineda perimüokardiit ja treeningutega kaasneb arütmia ja südamefunktsiooni halvenemise risk.
  2. autonoomse düsfunktsiooni, sealhulgas PoTS korral peaks kaaluma vedeliku- ja soolatarvitamise suurendamist, kompressioonisukkasid ja spetsiifilist taastusravi.
  3. PoTS-ga patsientidel, kellel mittefarmakoloogilisele ravile on vastus puudulik, võib kaaluda beetablokaatorite, ivabradiini või fludrokortisooni kasutamist koos vererõhu ja ravivastuse monitoorimisega.
  4. võimaliku nuumrakkude funktsioonihäirega patsientidel tuleks kaaluda ühe kuu pikkust medikamentoosset ravi ja toitumisnõustamist. Sellises olukorras kasutatakse tavaliselt tavalisest suuremaid antihistamiinikumide doose. Kui nendega saavutatakse ainult osaline efekt, peaks kaaluma teise rea ravimeid nagu montelukast, samuti allergoloogi-immunoloogi vastuvõtule suunamist.
  5. nuumrakkude häiretega patsientidel on ravimireaktsioonid sagedasemad, näiteks beetalaktaam-antibiootikumidele, NSAID-idele, kodeiinile, morfiinile ja buprenorfiinile.
  6. hingamismustri häirete korral tuleks kaaluda spetsialiseerunud füsioterapeudi vastuvõtule ja/või alternatiivseid teraapiaid nagu pranayama hingamine ja meditatsioon.
  7. distressi, meeleolulanguse, ärevuse või traumajärgse stressihäire sümptomitega inimestel tuleks kaaluda vaimse tervise hindamist.
  8. Käsimüügivahenditest võib kaaluda C- ja D-vitamiini, niatsiini ja kvertsetiini. Sellisel juhul tuleb arvestada võimalike ravimite koostoimetega.

Eksperdid rõhutavad, et kaasuvate vaimse tervise raskustega patsientidel peaks olema võrdselt hea ligipääs meditsiiniabile nagu ilma vaimse tervise raskusteta patsientidel ja neid ei tohi tervishoiuteenustest välja triažeerida.

Nurek M, et al. Recommendations for the recognition, diagnosis, and management of long COVID: a Delphi study. Br J Gen Pract. 2021 Aug 2;BJGP.2021.0265. doi: 10.3399/BJGP.2021.0265.

Powered by Labrador CMS