Eksperimentaalne seade aitaks hapnikku manustada intravenoosselt
Inimene vajab elus püsimiseks umbes ühe tassitäie jagu hapnikku minutis. Juba mõne minutiga võib hapnikuvaegus kahjustada aju ja teisi organeid ning põhjustada surma. Hingamisaparaadid ja EKMO (ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon) võivad aidata, kuid nendel on oma probleemid.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Bostoni lastehaigla uurijad on välja arendanud seadme, millega on võimalik hapnikku infundeerida otse vereringesse läbi veenitee. Inimestel pole seda veel uuritud, kuid rottidel tehtud eksperimendid olid positiivsete tulemustega.
Hapnikku ei saa päris puhtalt vereringesse süstida, sest siis tekiks lihtsalt potentsiaalselt eluohtlik õhkembol. Ohutuks manustamiseks lastakse hapnik koos fosfolipiididega läbi järjest peenemaks muutuva otsiku, kus tekivad hapnikku sisaldavad nanomullid fosfolipiidist ümbrise sees. Need mullikesed on väiksemad kui erütrotsüüt. Uus emulsioon – väikseid hapnikumullikesi sisaldav vedelik – süstitakse veresoonde. Hapnik vabaneb aeglaselt ega tekita embooliat.
Kui uus tehnoloogia osutub inimestel kasutamiseks sobilikuks, võib see muuta paljut. EKMO on kättesaadav ainult üksikutes haiglates, kaugemates piirkondades oleks hea, kui saaks kasutada mingit sarnast potentsiaalselt elupäästvat vahendit.
Järgmisena on plaanis välja selgitada, kuidas taluvad hapniku nanomullikeste manustamist suuremad loomad ja kuidas see mõjub pikaajalisel kasutamisel.
Allikas: Vutha AK et al. A microfluidic device for real-time on-demand intravenous oxygen delivery. Proc Natl Acad Sci U S A. 2022 Mar 29; 119 (13): e2115276119. doi: 10.1073/pnas.2115276119.