Eestis tervishoiuteenuseid vajanud välismaalaste arv on kõvasti kasvanud

Nii on Euroopas ravil olnud eestimaalasi 2022. aastal 8% võrra vähem võrreldes 2021. aastaga ning vastupidi Euroopa patsiente oli Eestis ravil 85% rohkem.

Aastal 2022 esitasid Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Tervisekassale neis riikides ajutiselt viibivate Eesti ravikindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid 5,6 miljoni euro ulatuses, mis on 10% vähem, kui 2021. aastal.

Euroopas ravil olnud inimeste arv vähenes ligi 7900-lt 7300-ni (-8%). Keskmine ravikulu Eesti ravikindlustatutele Euroopas on 773 eurot inimese kohta. Antud Tervisekassa statistika ei sisalda plaanilise ravi ega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ alusel esitatud andmeid.

Seevastu kogunes Eestis 2022. aastal kokku 7549 mujal Euroopa regiooni riikides ravikindlustatute ravijuhtu, mida on 85% ehk peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem.

„Kui COVID-19 pandeemia ajal (2019–2021) ravijuhtude arv vähenes märkimisväärselt – 35% võrra –, siis viimase aastaga oli välisriikidest ajutiselt siin viibivaid inimesi enam ning mittekindlustatute raviteenuseid ja Euroopa Liidu kindlustatu tervishoiuteenuseid vajas rohkem inimesi. Seda on mõjutanud ühelt poolt nii koroonapandeemia piirangute maha võtmine, mille järel reisimine taas hoogustus, kui teiselt poolt oluliselt ka Ukrainast Eestisse saabunute suur hulk, kes sõja eest oma kodumaalt põgenesid ja siin ka tervishoiuteenuseid vajasid (ukrainlaste ravijuhte 2021. a alla 200, 2022. a 2650),“ toob välja Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

Andmetest selgub, et 76% teistes Euroopa riikides kindlustatud inimestest vajasid 2022. aastal Eestis ambulatoorset abi ning neist 55% käisid abi saamas erakorralise meditsiini osakonnas. Euroopa patsientidest kasutasid tervishoiutöötaja eriala järgi enim Eestis üldarstiabi (23%), peremeditsiini teenuseid (17%), erakorralise meditsiini teenuseid (13%) ning õenduse eriala teenuseid (9%). Valdavalt raviti teistes Euroopa riikides kindlustatud patsiente Eesti piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates – kokku ligi 72% kõigist teistes Euroopa riikides kindlustatud patsientide ravijuhtudest, ning üld- ja perearstiabiasutustes 20%. Just perearstiabi kasutajate hulk on oluliselt kasvanud.

Mujal Euroopa regiooni riikides kindlustatud patsientidest, kes kasutasid Eestis tervishoiuteenuseid, olid 47% mehed ning 53% naised. Varasemal kahel aastal oli mehi rohkem kui naisi.

Eesti tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgi oli kõige rohkem Euroopa riikide kindlustatute ravijuhte Tallinnas (3416) ja Tartus (885) ning kõige vähem Hiiumaal (19).