Eestis suurendas COVID-i põdemine oluliselt kroonilise neeruhaiguse tekkimise riski Ligi viiendikul koroonahaigetel kujunes pikk-COVID
Eestis tehtud uuring näitas, et pärast koroonaviiruse põdemist tekkis paljudel krooniline neeruhaigus – risk selle haiguse tekkeks suurenes koguni 14 korda. Samuti selgus, et neeruhaigusega patsientidel kulges COVID raskemalt.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla tutvustas konverentsil “Viirustega tulevikku” Eestis tehtud CORIVA kohortuuringut, kust selgus, et COVID kulges Eestis raskemalt kroonilise neeruhaigusega patsientidel.
Rahvastiku põhjal uuriti ka seda, millised uued haigused tekkisid inimestel, kes olid COVID-i ära põdenud. “Jällegi tuleb välja kõrgenenud – ligi 14 korda suurem risk krooniliseks neeruhaiguseks. Neeruhaiguse signaal tuleb Eesti andmetel korduvalt välja,” tõdes Uusküla.
TÜ molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson märkis, et kroonilise neeruhaigusega patsientidel on ka oluliselt nõrgem vastus vaktsiinidele. Seega kaitsevad vaktsiinid neid raskema haigestumise eest vähem.
Kohortuuringus kirjeldati veel tunnuseid, mis olid seotud COVID-i raskema kuluga. “Mingeid uudiseid ei ole,” tõdes Uusküla. “Oluline riskitegur on vanus ja millegipärast avaldub ka meestel see haigus tõsisemalt.” Samuti mängis rolli inimese eelnev terviseseisund: tõsiste haiguste nagu kardiovaskulaarsete haiguste, vähi, diabeedi jm põdemine. “Näeme, et mida rohkem on haigusi ja mida raskem on komorbiidsus, seda tõsisem on ka COVID-i külg."
Uusküla sõnul selgus pandeemia jooksul kiiresti, et pärast ägedat haigust ei pruugi kõigil tervis taastuda selliseks nagu see oli enne COVID-it. Uuring näitas, et vanematel inimestel püsis kõrgenenud surmarisk vähemalt 12 kuud pärast koroonahaiguse põdemist. Ka noorematel inimestel on ägeda COVID-i korral suurenenud surmarisk, kuid pikaajalist mõju ei täheldatud.
Uuringu käigus uuriti ka perearstikeskuste patsiente üle Eesti. “Selgus, et nende hulgas esines ligi viiendikul – 20%-l pika-COVID-i erinevaid sümptomeid. Pika-COVID-i esinemise tõenäosus ei sõltunud sellest, kas COVID-it oli põetud raskelt või kergelt. Meestel esines seda vähem. Välja tuli ka see, et mida rohkem sümptome oli patsiendil COVID-i ägedas faasis, seda rohkem sümptome oli ka pärast COVID-i põdemist,” rääkis Uusküla Eesti andmetest.