Eestis hakatakse jõudsalt üles ehitama vaimse tervise abisüsteemi

„Alustada tuleb sellest, et loome riikliku strateegia ehk tervikliku teekaardi, kuidas me astmelise abisüsteemi ülesehitamisega edasi liigume. Juhtrühm aitab defineerida vajalikke muutusi, koordineerib muutuste juhtimist riiklikul tasemel ja edendab koostööd erinevate osapoolte vahel,” märkis Naudi.

Juhtrühma ülesandeks on määratleda ka sihtrühmad, kellele hakatakse Eestis väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi pakkuma, sekkumiste läbiviijate ehk suunanäitajate rolli ja pädevuste defineerimine, digilahenduste lahtimõtestamine, vajalike õiguslike muudatuste väljaselgitamine jmt. “Kõigepealt tuleks selgitada, millised on need psühholoogilised sekkumised, mis meil täna juba Eestis on, ja mida võiks laiendada. Võib-olla oleks vaja ka mingeid sekkumisi, mis on osaliselt katmata, välismaalt üle võtta.”

Selle aasta peamine eesmärk ongi saada selgeks, milline on praegu olukord Eestis, millised on vajadused ja ressursid. “Samuti tuleb teha ka väga konkreetseid plaane, kuidas me praktikas jõudsalt edasi liiguksime, sest muutuste vajadus on tegelikult päris kriitiline, vaja on kiiret sekkumist,” rääkis Naudi ja lisas, et olukorra väljaselgitamiseks on juba otsustatud tellida detailne analüüs, mis peab valmima novembris.

Sotsiaalministeerium tellis eelmisel aastal välisriikide väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste astmelise abi mudelite analüüsi, mille tulemusi tutvustati kolmapäeval. Uuring keskendus Inglismaa, Belgia ja Soome vaimse tervise abisüsteemi analüüsimisele ning koondas nende riikide põhjal soovitused, kuidas Eestis astmelist abisüsteemi üles ehitada ning seeläbi psühholoogilise abi kättesaadavust parandada.