Eestis elab hinnanguliselt ligi tuhat nakatunut, kellel ei ole HIV-nakkus veel diagnoositud

20.-27. mai toimub järjekordne üle-euroopaline HIV- ja hepatiitide testimise nädal. Kaks korda aastas toimuva testimise nädalaga on Eestis ühinenud mitmed kliinikud ja haiglad. Testimisnädala eesmärk on tuletada meelde testimise olulisust, sest paljud nakatunud Eestis ei ole oma viiruskandlusest teadlikud. HIV ja hepatiitide varajase avastamise korral saab vältida teiste inimeste nakatamist ja pika aja jooksul märkamatult arenevaid raskeid tagajärgi organismile. Nimetatud viirused raskendavad krooniliste haiguste kulgu ja põhjustavad mitmeid kasvajalisi haigusi. Eestis on riiklikult korraldatud HIV testimine, kuid hepatiitide skriiningsüsteemi loomine on kahjuks jäänud seni tahaplaanile.

Eestis elab hinnanguliselt ligi tuhat inimest, kellel ei ole HIV-nakkus veel diagnoositud. Hilise diagnoosimise tõttu ei jõua patsiendid õigeaegselt ravile, halveneb elukvaliteet, suurenevad ravikulud ja nakkuse levik ei vähene (HIV infektsiooniga inimesed, kelle viirus on ravi foonil alla määratava piiri on oluliselt vähem nakkusohtlikud). Ravimata HIV-positiivsel inimesel on oluliselt suurem võimalus ka erinevate pahaloomuliste kasvajate või vereloomehaiguste tekkeks.

Eesti HIV-testimise juhendi järgi on testimine soovitatud riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kuid kindlasti ka kõigile teistele, kellel esineb ägeda HIV-infektsiooni sümptomeid või HIV-ga seotud haigusi. Samuti peaksid kindlasti olema testitud kõik Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal arsti poole pöörduvad 16-49aastased inimesed, sõltumata pöördumise põhjusest.

Hiljutise Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse raporti alusel on Eestis C-hepatiidi esinemissagedus ~1,7%, seega võib arvestuslikult Eestis olla ca 17 000 kroonilise C-hepatiidi haiget, kes ise ei ole oma haigusest teadlikud. Sellega on Eesti Euroopas koos Rumeenia ja Bulgaariaga kõrgeima C-viirushepatiidi levimusega riikide hulgas. Kahjuks ei ole Eestis loodud riikliku hepatiitide skriinimise süsteemi, mis aitaks patsiendid üles leida.

Viirushepatiidid võivad maksa oluliselt kahjustada, viies selle kärbumiseni, või halvemal juhul põhjustada maksavähki. Lisaks võib C-hepatiidi viirus põhjustada ka mitmeid teisi haigusi nagu krooniline neeruhaigus, nahahaigused, vereloomekasvaja, autoimmuunhaigused, vaimse tervise probleemid jne.

B-viirushepatiiti on võimalik ennetada vaktsineerimisega ja tänu sellele on Eestis haigestumine vähenenud, kuid murettekitav on ka sellega hõlmatuse langus viimastel aastatel. C-hepatiidi vastast vaktsiini ei ole, küll aga on selle viiruse jaoks olemas efektiivne ravi, mistõttu on nakatunute üles leidmine eriti oluline.