Eesti vanim kardiokirurgia osakond tähistab esimest juubelit

Kliinikumi kardiokirurgia osakonnas ravitakse südamehaigusi ja -seisundeid nii kirurgiliselt kui invasiivselt ehk veresoone kaudu.

„Meie osakonna eripäraks on väga erinevas eas patsiendid – lisaks täiskasvanutele opereeritakse siin ka kõige väiksemaid patsiente kasvõi vahetult peale sündimist. Kaasasündinud südamerikke korrigeerimist tehakse Eestis ainult Kliinikumis. Nii nagu ka kirurgilist ravi kopsuarteri kroonilise trombembooliaga patsientidele. Ravitöö ladusaks korraldamiseks toimib osakonnas ühtse meeskonnana nii palatiosakond, meie enda intensiivravi kui ka operatsioonitoa brigaad,“ tutvustas osakonda selle juht ja südamekirurg dr Arno Ruusalepp.

Kui 50 aastat tagasi oli osakonnas ametis 32 töötajat, siis nüüd on patsiente päralt 91 töötajat – arstid, õed, hooldajad ja tugipersonal. Ning kui 50 aastat tagasi kestis südameoperatsioon keskmiselt üle kuue tunni, siis kaasajal keskmiselt alla kolme tunni.

„Kliinikumi südamekirurgid teevad aastas ligi 350 südameoperatsiooni, millele lisanduvad kuni 80 veresoonekaudset südameklappide protseduuri. Südamekirurgias, nagu ka mujal kirurgilistel erialadel, liigutakse aina enam väheminvasiivsete meetodite poole, et võimaldada patsiendile kiiremat taastumist ja võimalikult vähetraumaatilist sekkumist,“ rääkis dr Ruusalepp.

Olulisi kuupäevi ülikoolihaigla kardiokirurgia eriala ajaloos leiab ka aastast 1966.

„17. märts 1966 on märgilise tähendusega päev, kuna sel päeval tehti Eesti esimene „avatud” südameoperatsioon, kasutades kunstliku kehavälise vereringe metoodikat ja masinat. Operatsioon tehti Tartu kardiokirurgide poolt ning see kulges edukalt. Patsiendiks oli kodade vaheseina defektiga 16-aastane neiu. Samal aastal, 2. aprillil, tehti Tartus ka Eesti esimene südame angiograafiline uuring, mille käigus diagnoositi patsiendil kodade vaheseina defekt,“ tutvustas Kliinikumi südamekirurg ja kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja dr Raili Tagen.

Eesti päris esimene südameoperatsioon oli erakorraline ning selle daatum ulatub veel kaugemale – 1903. aastal eemaldas professor Manteuffel Tartus kuuli patsiendi töötavast südamest.

Plaaniline südamerikete ravi algas samuti Tartus 1958. aastal prof Ants Rulli poolt, kelle tööd jätkas 1960. aastal legendaarne prof Albert Kliimann. Olgugi, et südamekirurgia arengu teel oli õnnestumiste kõrval ka takistusi, viis eriala arendamise missioon aina rohkemate operatsioonideni ning uute meetodite kasutusele võtmiseni. 1983. aastaks oli Tartu südamekirurgia keskus oma ravitöö mahult üleliidulises arvestuses 13. kohal ning kunstliku vereringega opereeritud patsiente arvesse võttes koguni parimate seas.

Kardiokirurgia mineviku, oleviku ja tuleviku eriliste hetkede ning neid eest vedanud ja vedavate inimeste tähistamiseks ja ühendamiseks toimub 12. septembril 2025 Tartu Ülikooli aulas juubelikonverents „Tartu kardiokirurgia 50“.