Eesti uuring näitab, kellel on suurim oht nakatuda koroonasse ja raskelt põdeda
Tartu Ülikooli ja perearstikeskuste koostöös tehtud uuring selgitas välja, millistel inimestel on kõige suurem oht nakatuda koroonasse ja kelle jaoks võib haigus kõige raskemalt kulgeda.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Autor: Tatjana Meister, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu doktorant
Uuringus võrreldi 66 295 positiivse SARS-CoV-2 PCR-testiga inimest ajavahemikus 26. veebruar 2020 kuni 28. veebruar 2021 ning 254 958 negatiivse PCR-testiga või testimata isikut.
COVID-19 haigetest 4.8% (n=3198) vajasid haiglaravi (ilma intensiivravita), 1.7% (n=1129) vajasid ravi intensiivraviosakonnas ja 1.5% (n=970) surid COVIDi ägedal perioodil.
Uuring näitas, et nakatumisrisk oli suurem dementsusega inimestel, ülekaalulistel, maksahaiguste, neeruhaiguste (k.a neerukahjustusega hüpertensioon), kopsuhaiguste, hüpertensiooni ja ajuveresoontehaigustega inimestel. Samuti näitas uuring, et nakatumine ei sõltu vanusest, kuid nakatumise risk oli mõnevõrra suurem naistel. Osaliselt see võib olla seotud sellega, et naised käivad sagedamini testimas kas selle tõttu, et pööravad oma sümptomitele rohkem tähelepanu või neil esinebki sagedamini erinevaid sümptomeid COVID-i põdemise ajal.
Uuringust tuli välja, et südameveresoonkonnahaigustel ja seisunditel, mis tõstavad kardiovaskulaarset riski, oli tugev seos COVID-19 raske kuluga. Nii tõstsid näiteks liigne kehakaal, kõrge kolesterool, diabeet, hüpertensioon ja uneapnoe olulisel määral COVID-19 raske kulu riski, sõltumata uuritavate soost ja vanusest.
Tegemist on rahvastiku hulgas sageli esinevate haigustega, mida esineb ka nooremal elanikkonnal ja millele ei pöörata sageli piisavalt tähelepanu seni, kuni saadakse tüsistused.
Koroona tõttu haiglasse sattumise risk oli kõrgem ka vähihaigetel ja inimestel krooniliste kopsuhaigustega.
Üllatavaks võib nimetada seda, et kuigi oleme harjunud kuulma, et koroonaviirus ohustab vaid vanemaid ja haigemaid inimesi, siis numbritele otsa vaadates tuleb välja, et suurem osa COVID-19 raske kulu tõttu haiglaravi vajanud inimestest ei olnud tegelikult eelnevalt väga haiged – nende Charlsoni kaasuvate haiguste indeks oli 0, mis tähendab seda, et neil ei olnud muid haigusi, mis tõstavad surma riski.
See leid toetab omakorda nn „preventsiooni paradoksi“, mille kohaselt tuleneb suurem osa haigusjuhtudest (antud juhul hospitaliseerimised) madala riskiga elanikkonnast ja väiksem osa kõrge riskiga elanikkonnast, seega tervishoiusüsteemi koormuse vähendamise aspektist peavad preventsioonimeetmed olema suunatud kogu elanikkonnale ega tohi piirduda ainult riskigruppidega.
Kui panna keskmesse inimese individuaalset riski raskelt haigestuda, siis tasub meeles pidada , et väiksem risk ei tähenda riski puudumist, vaid kinnitab selle olemasolu.
Siiski meenutas see pandeemia meile taaskord, kui oluline on püsida terve – liikuda, süüa mõõdukalt ja kroonilise haiguse olemasolul järgida arsti ravisoovitusi.
Dementsus ei suurendanud koroona tõttu haiglasse sattumise riski, seevastu risk surra oli dementsusega patsientidel kõrgem. See peaks äratama tähelepanu vanade inimeste suhtes, kes ei oska hinnata oma haigestumise tõsidust adekvaatselt ega õigeaegselt reageerida seisundi halvenemisele.
COVID-19 raske kulu risk oli oluliselt kõrgem meestel (kaks korda suurem) ja üle 50-aastastel, näiteks intensiivravi risk 60-69 aastaste jaoks oli koguni 10 korda kõrgem võrreldes nooremate inimestega.
CORIVA uuringumeeskonnas on teadlased neljast Tartu Ülikooli instituudist, arst-residendid, magistrandid ja doktorandid, OÜ Ränilinna Perearstikeskus ning 17 perearstikeskust Tartus, Tallinnas ja Saaremaal. Tegemist on kõige suurema sellelaadse Eestis tehtud uuringuga, mis põhineb Terviseameti, Haigekassa ja Surmaregistri andmete analüüsil.
Teadustööga „Clinical Characteristics and Risk Factors for COVID-19 Infection and Disease Severity: A Nationwide Observational Study in Estonia“ saab tutvuda siin.
Uuritakse COVIDi pikaajalist mõju
Lisaks oleme korraldanud COVIDi läbipõdenud inimeste jälgimisuuringu perearstikeskustes, et välja selgitada COVIDi pikaajalist mõju inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Selle uuringusse oleme kutsunud 370 inimest ning jälginud koostöös perearstidega nende tervist keskmiselt aasta kuni kaks peale COVIDi läbipõdemist, sh analüüsisime humoraalset ja rakulist immuunvastust ning muid tervisenäitajaid.
Selle uuringu esmastest tulemustest saame rääkida juba mõne kuu pärast, kui lõppeb kogutud andmete esmane analüüs.