Eesti teadlaste avastus annab lootust vähi avastamiseks vereproovist
Eesti teadlased uurivad seoseid antikehade ja vähktõve vahel, et haigusele varakult jälile saada.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Kui koroonaviirus tavalisele inimesele midagi uut õpetas, siis seda, et kehas on antikehad, edastab ERR. Need immuunsüsteemi tööhobused tõttavad nakkuse korral seda haiguste eest kaitsma. Kuna inimesi kimbutavad erinevad tõved, millele reageerib organism erinevalt, on antikehade profiilid ainulaadsed nagu näpujäljed. Sinna on sisse kirjutatud kogu inimese elu ja tervise lugu.
Biotehnoloogiaettevõtte dxlabs andmeanalüütik Jürgen Tuvikene uurib ja analüüsib neid lugusid, et leida antikehade põhjal seoseid erinevate haigustega. Parema tahtmise juures võib ta inimese ära tunda ainuüksi tema antikehade mustri järgi.
Kuna iga haigus jätab jälje, võiks saada nende abil probleeme juba varakult ennetada. Kuidas täpselt, selle küsimuse üle Tuvikene pead murrabki.
Teadusagentuuri sektoritevahelise mobiilsuse toetuse kaudu aasta tagasi dxlabsi laboris tööle hakanud analüütiku andmestik koosneb umbes 5000 inimeselt saadud vereproovist. Üks haigustest, mida ta koostöös biotehnoloogia ettevõttega Protobios kaardistab, on vähktõbi. Vimasel ajal on vähiravis kuum teema immuunteraapia. Selle käigus süstitakse inimesse antikehi või õpetatakse inimese enda keha vähihaigusega võitlema.
Kahjuks toimib immuunteraapia vaid umbes 10-20 protsendil inimestest. Miks see nii on, pole teada. Samuti pole teada, kellele immuunteraapia sobib ja kellele mitte. Kuna immuunsus on otseselt antikehadega seotud, soovisid eestlased seda mõistatust lahendada just antikehasid luubi alla võttes.
Loe edasi ERR-st.