Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Ravimitootjate Liit kirjutasid alla koostöömemorandumile

Memorandumile kirjutasid alla Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ning Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

"Patsientide kaasamine on tervishoiusüsteemis järjest kasvava tähtsusega – kuigi ühiskond ja ka tervishoiuasutused astuvad samme selles suunas, et patsiendid oleksid kaasatud tervishoiusüsteemi arendamisse ning et patsiendid oleksid koos teiste huvigruppidega võrdsed partnerid, siis me ei saa täna öelda, et patsienti tunnustatakse ja kaasatakse ka päriselt võrdse partnerina kõikides patsienti puudutavates küsimustes," sõnas Eesti Puuetega Inimeste Koja tegev juht Maarja Krais-Leosk ning lisas, et allkirjastatud koostöömemorandumi üks kõige olulisematest kokkulepetest EPIKoja jaoks ongi, et patsiente ja patsiendiorganisatsioone kaasatakse süsteemsemalt ja võrdsetel alustel teiste huvigruppidega.

Patsientidega seotud teavitustegevused ei ole mõeldud ainult keeruliste terviseprobleemidega inimestele ja nende lähedastele, vaid tegelikult kõikidele inimestele, kes käivad pere- või- eriarsti juures, küsivad proviisorilt nõu ja ostavad apteegist ravimeid, toetavad oma eakaid lähedasi, aitavad neil kodust ravimivaru ohutuna hoida jmt, lisas Maarja Krais-Leosk.

Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapferi sõnul on Ravimitootjate Liit seadnud patsiendiorganisatsioonidega tehtava koostöö üheks oma prioriteediks.

"Oleme partnerina suhelnud patsiendiorganisatsioonidega aastaid ja lõpuks sõnastasime ühise memorandumi, kuna nägime vajadust parandada patsientide teadlikkust ja seeläbi anda ka paremad võimalused tervishoius kaasarääkimiseks. Selleks saame omalt poolt patsiendiorganisatsioone rohkem kaasata meie tegevustesse, strateegilistesse plaanidesse, aga ka anda edasi infot, vajadusel korraldada seminare ja muid ühistegevusi. Esimesed ühised hariduspäevad on juba ka toimunud ning patsiendid on need hästi vastu võtnud," lisas Tapfer.

"Eestis on mõned tugevamad patsiendiorganisatsioonid, kuid ka nende jaoks tähendab see, et tegutsetakse muu töö ja elu kõrvalt, organisatsioon on loodud patsientide hädavajadusest ja initsiatiivil. Meie tugevuseks on kindlasti EPIKoja – patsiendi organisatsioone koondava ühingu olemasolu, mis esindab sisuliselt kõiki Eesti patsiente," rääkis patsiendiorganisatsioonide olukorrast Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi juhatuse liige ja algataja ning Euroopa Patsiendi Foorumi (EPF) digitervise töörühma liige Janek Kapper.

Kapperi sõnul on patsiendiorganisatsioonide õhinapõhisus üks põhjus, miks organisatsioonid on alamehitatud ja ka alarahastatud. Samas oodatakse patsientidelt kaasamisel alati kõrget kompetentsust.

"Patsient ei saa olla eestkõneleja, seadustes kaasarääkija, tagasiside andja, kaasamõtleja ja mida kõike veel, kui ta teeb seda haiguse, pere ja töö kõrvalt. Täna on see vabatahtlik töö. Patsiendiorganisatsioonid vajavad ka riiklikult suuremat tähelepanu, me vajame võimestamist ja kaasamist kõige sisulisemas mõttes," sõnas Kapper.

Vajadust parandada patsientide teadlikkust ja anda neile suurem sõnaõigus on tunnustatud ning esile tõstetud riiklikus rahvastiku tervise arengukavas (2020–2030). Üks positiivne patsiendi-keskse lähenemisviisi suundumus on patsientide üha sagedasem kaasamine tervishoiuga seotud aruteludesse ja otsustustegevusse. Memorandum/strateegia on välja töötatud, koostatud ja kinnitatud EPIKoja ja RTL-i koostöös. Koostöö esialgne lähenemine hõlmab ühisprojektide määratlemist ning iga-aastaste patsiendihariduse päevade korraldamist.