Eesti paistab Euroopas silma radioaktiivse joogiveega
Eesti inimeste joogivees leidub võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega rohkem radioaktiivseid aineid, kuid teadlaste sõnul ei kujuta need tervisele märgatavat ohtu.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloog Joonas Pärn selgitas ERR-ile, et põhjavee seisundist rääkides saab vaadelda eraldi nii keemilist kui ka koguselist seisundit. Keemiline tähendab vee kvaliteeti ja koguseline seda, kui palju põhjavett üldse on. "Vaadates, millises kliimavöötmes Eesti asub, siis koguseliselt on Eesti põhjavesi väga heas seisus, keemiline seis on valdavalt hinnatud heasse seisu," sõnas Pärn.
Tartu Ülikooli kiirguskaitse teadur Siiri Salupere rääkis, et Eestis on eriline põhjaveekiht: tarvitame joogiks kambrium-vendi põhjavett, milles on päris palju looduslikult lahustunud raadiumi isotoope. Tegemist on looduslikult esinevate radioaktiivsete elementidega, mis muudavad ka põhjavee looduslikult radioaktiivseks. Kambrium-vendi põhjavett kasutatakse peamiselt Põhja-Eestis, eriti rannikupiirkondades.
Kuidas looduslik radioaktiivsus joogivees inimesi mõjutab, on Salupere sõnul raske uurida. Inimesed on alati elanud ioniseeriva kiirguse mõjuvallas ja pole kedagi, kes sellega suuremal või väiksemal määral kokku ei puutuks. "Küll aga on teadlaskonna seas tänapäeval valdavaks kujunenud arusaam, et ka madalad doosid suurendavad vähkkasvajate tekke tõenäosust," sõnas teadur.
Loe rohkem ERR-ist.